Tõuske lendu, armsad kodukohvikute päevad!
Merivälja Seltsist Lembe Levol oli idee augustikuu Pirita lehes avaldada mõned mõtted, mis meil kodukohvikute korraldajatena südames.
Tegime koos loo Maarjamäe, Mähe ja Merivälja kodukohvikute korraldajatega. Kuna leheruumi on alati vähem kui kodulehel, siis avaldame Merivälja mõtted veelkord ja täismahus siin ning ka meie kodukohvikute Facebook lehel.
Mähel laupäeval, 13. augustil
Vahur Lõhmuse tehtud fotol on Pirita asumite vabatahtlikud kodukohvikute korraldajad:
Reili Silm ja Jaanika Orav – Mähe kodukohvikud
Eeva-Lote Õunaste-Kuusk, Kaili Raidma ja Tiit Lõhmus – Maarjamäe
Marleen Lobjakas ja Lembe Levo – Merivälja kodukohvikud
1. Miks me teeme kodukohvikute päevi?
Kust tuli idee kodukohvikuid tegema hakata Meriväljal? Millal?
Merivälja kodukohvikute idee sai alguse 1. aprillil 2016 minu poolt tehtud aprillinaljast Merivälja Facebooki lehel. Kuna olin selleks ajaks käed külge pannud ja kaasa löönud mitmete ürituste korraldamiseks nii Pirital kui mujal, siis kõik arvasidki, et jutt on tõsi. Pereliikmed ja ka sõbrad ütlesid, et see polegi üksnes nali, see on asi, mis tuleb ära teha!
Edasi läks kõik veerema kui lumepall. Kutsusin kokku kogukonna inimesi mõttetalgutele Merivälja parki ja selgus, et huvi on väga suur. Alustasin toimetamisega, kasutasin esimesel aastal hea eesmärgi nimel heas mõttes ära kõik oma sõbrad ja koostööpartnerid.
Teisel aastal kirjutasin kodukohvikute korraldamiseks projekti ja tõin kodukohvikud Merivälja Aedlinna Seltsi katuse alla, kus ka ise juba eelnevalt kaasa löönud olin. Kirjeldasin kogu ürituse korralduse ning süstematiseerisin kõik materjalid ja tegevused, et kodukohvikute päev võiks suvise kogukondliku tippsündmusena elada ja areneda minust sõltumata. Korraldamisse kaasasin seltsi ja kogukonna liikmeid ja lasin uutel inimestel juhtimises abistada, neil omakorda kaasata ja oma praktikaid teha, kuid alati olen olnud nõu ja jõuga abiks.
Minu peakorraldusel on toimunud 2016, 2017, 2018 ja 2021 kodukohvikud, 2019 puhkasin ja 2020 olin pigem taustajõud ja juhendaja.
Merivälja kodukohvikud on kujunenud tugevaks Merivälja brändiks ja oodatuimaks sündmuseks terve aasta jooksul. See on justkui minu lapsuke, kellel soovin vaid paremat! Minu soov on, et kodukohvikute korraldus käiks kogukonna liikmete käest-kätte ja kannaks Merivälja Seltsi kvaliteedimärki. Oleme alati püüdnud nii hästi kui võimalik!
2. Mis on kodukohvikute päeva eesmärk?
Merivälja kodukohvikute päeva eesmärgiks on Merivälja kui kauni ja eripärase kodukoha tutvustamine ja heade naabrite lähendamine. Sündmus ei kanna ei poliitilist ega kommertshuvi ning ei luba ühelgi eelnimetatud grupil oma head nime endaga siduda.
3. Kuidas alustasite?
Kas ja kui palju teete koostööd ja kellega, kust saate nõu või ideid, kas on alati ka uuendusi ning kas kõik sujub kui kellavärk?
4. Mis meil paneb silma särama ja kas paneb?
Kodukohvikute päev on asumielu mõttes nii õilis, võiks öelda, et ehk see ongi meie asumite ja paikade Nokia. Eestlased armastavad kodukohvikuid ja kauneid aedu ja seepärast tuleb seda traditsiooni hoida ja edasi arendada. See on väga kerge tulema, kui eesmärgiks saab raha teenimine või kui asja tehakse ilma, et sinna pandaks oma südant.
Kas ürituse korraldus paneb mul silma särama? Jah ja ei. Peamiselt on see väga tugev kohalik sotsiaalne tellimus. Juba veebruaris hakatakse mind kirjade ja kõnedega „pommitama“, ning mõtted hakkavad liikuma. Kui alustad protsessiga, siis sukeldud sinna ülepea ja leiad üha uusi ja uusi aspekte, mida veel teha, et oleks parem ja huvitavam ning ka teistmoodi kui varem. Hea, kui ettevalmistuse periood oleks lühem, sest muidu ta on ka kurnav. Ta paneb nii nutma kui naerma, kuid alati leiad ikka üles selle tera, mis sind taas käivitab
5. Kas kodukohvikuid on lihtne teha ja kas registreeritakse meelsasti?
Sõltub, millist tulemust ootad! Kui teed südamega, siis on ta päris suur töö, no nii paar nädalat ettevalmistust, alates menüü koostamisest, katsetamisest ja aia korrastamisest. Kui võtad kergemalt, siis käid eelmine päev poes ja küpsetad ning ongi valmis. Kodukohvikuid on väga erinevaid – alates valgetest laudlinadest ja lauateenindusest kuni lihtsamateni aiakohvikuteni, kus esimest korda kätt proovitakse. Kuid huvilisi leidub kõikjale, sest soovid ja ootused on väga erinevad!
Registreerima asub eestlane ikka siis kui viimane minut on käes. Kui aga liiga hilja registreeritakse ja sisule mõeldakse, siis on korraldajal väga raske. Sest korraldus tähendab ka reklaammaterjalide koostamist ja info jagamist, mistõttu viimase minuti kohvikud võivad jäävad reklaamita ja siis tundub, et korraldus oli kehva. Kui püüda siiski ka hiljem liitujaid kaasata, on see korraldajale suur lisatöö ja alati see ei pruugi õnnestuda, see tähendab korraldajale, et tal vabu õhtuid pole, sest juba tehtu tuleb korra, kaks või kümme korda ümber teha.
6. Kui nüüd keegi kaalub, kas saab avada oma kodukohvik, mis on kolm tähtsamat asja, mida üks kodukohvik tegema peaks, et ta oleks üks vahva ja õige kodukohvik.
- Mõtlema läbi, kas tegelikult aeg võimaldab ja tahtmist on kohvikut teha ja mitte viimasel hetkel loobuma, sest kodukohvikust loobumine tekitab külastajale suur pettumust ja segadust, kui kohvik juba korra välja reklaamitud.
- Mitte tegema üle enda jõu, ei rahaliselt ega ajaliselt, kaasata tuleb kindlasti abilisi.
- Mõtlema läbi menüü ja pakkuma alati ka vähemalt ühte soolast või sooja rooga.
- Samuti on hea kui ajakava on paigas ja välja reklaamitud, siis oskavad külalised paremini oma aega planeerida.
- Kusagil peaks olema võimalik käsi pesta.
7. Kas on ka raskusi või mida tahaksite kodukohviku pidajatele või hoopis külastajatele südamele panna?
8. Kui kaua saab registreerida ja miks just nõnda olete sättinud oma tähtajad?
Lihtne! Selge ja alati oodatud.