Merivälja Selts

Mis on Merivälja Selts?

Merivälja Selts on vabatahtlikkuse alusel klubilises vormis tegutsev liikmeskond, mis tegutseb Merivälja asumi huvides. Selts on mõeldud ühenduseks neile elanikele, kes soovivad anda oma panuse tegemistesse, mida Meriväljal oluliseks peavad. Vabatahtlik tegevus põhineb omaalgatusel ja ei ole tasustatav.

Seltsil on oma FB platvorm „Merivälja“, millel seisuga 2022 on ligikaudu 3000 liiget. Liituda saavad kõik elanikud ning see arv suureneb iga päev. Lisaks on seltsil nn vaikiv toetajaskond ligikaudu 300 peret, kellega selts suhtleb peamiselt informatsiooni jagamiseks e-posti vahendusel. Seltsil on 63 liiget ning aktiivsem kaasamõtlejate klubi. õigusjärglaste Merivälja Majaomanike Seltsi ja Merivälja Aedlinna Seltsi traditsioone.

Selts jätkab 1932. aastal loodud Merivälja Aedlinna Heakorra Seltsi ning nende õigusjärglaste Merivälja Majaomanike Seltsi ja Merivälja Aedlinna Seltsi traditsioone.

Mis on Seltsi eemärk?

Seltsi eesmärgiks kõige üldisemalt on kogukonna elukeskkonna parendamine ning kogukondliku suhtluse edendamine. Selts on samaaegselt ka keskkonnaorganisatsioon. Seltsi tegevuseks on kohalike loodusobjektide, mere ja rannikumaastiku kaitse, miljöö hoidmine ning eksponeerimine, pärandi kaitse ja ajaloo talletamine.

 

Selts püüab kaasa aidata ka heakorrale ning turvalisusele, sh peab selts oluliseks teadlikkuse tõstmist aedlinlikust elulaadist ja kohaliku miljöö väärtustest.

Selts kaitseb võimaluste piires oma kogukonna huve Merivälja arengu määramisel, sh planeeringute ja projektide koostamisel Meriväljal ja Pirital.

 

Hindame aedlinlikku elulaadi ja esteetilist arhitektuuri ning soovime taaselustada kauni kodu väärtustamise traditsioone.

Seltsi eesmärgiks on ka elanike vahel suhtlemise edendamine, et nii eakad, pered kui noored tunneksid end osana kogukonnast. Soovime, et asumi lapsed saaksid kohalikust lasteaiast ja koolist väärtuspõhise kasvatuse ning hea hariduse.

Seltsi sooviks on ka  kogukonna liikmete poolt saavutatu esiletõstmine. Isikute nõusolekul avalikustab selts elanike nimed, kes on kogukonnale andnud oma mõtte, teoga või loominguga erilise panuse.


Fotol Merivälja kodukohvikute algataja ja seltsi üks eestvedajatest Lembe Levo.

Kuidas saada Seltsi liikmeks?

Seltsi liikmeteks on isikud, kes on teinud Seltsile avalduse liikmeks astumise soovi kohta või on tasunud liikmemaksu. Liikmeks astumisel saab juhatusele esitada avalduse merivaljaselts@gmail.com või kasutada selleks kodulehel olevat kontakivormi.

Seltsi liikmeks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud. Seltsi liikmeteks saavad olla ka need isikud, kes küll ei ela Meriväljal, kuid omavad Meriväljal kinnisvara või on Merivälja hea käekäik neile mingil muul põhjusel oluline.

Mida annab Seltsi liikmelisus?

Seltsi liikmel on võimalus osa võtta kõikidest Seltsi üritustest, saada hääleõigus, olla valitud Seltsi juhatusse ning mis peamine — algatada ja teostada Seltsi eesmärkide saavutamiseks Seltsi nime all ise tegevusi ja üritusi oma kogukonna heaks! käekäik neile mingil muul põhjusel oluline.

Liikmemaks

Seltsi vara moodustub liikmemaksudest ja annetustest. Seltsi vara koosneb ka muust tulust, mida saadakse heategevusest või põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevustoetustest. Seltsi suuremaks varaks on seltsi enda tegusad liikmed, kohalik kogukond ja kaunis miljöö!

Liikmel on kohustus tasuda Seltsi kontole liikmemaksu igal kalendriaastal 15 eurot, pensionärist liige tasub liikmemaksu 5 eurot. Merivälja Aedlinna Seltsi arvelduskonto on EE102200221066831610.

Annetused

Merivälja Selts kogub annetusi, et Eesti ainsa Merivälja kogukonnaelu saaks toetada ka nende eesmärkide saavutamisega, mis vajavad rahalist tuge. Tänu senistele annetajatele suutsime edukalt tõrjuda ebasobivat planeeringulahendust Merivälja muulialal, tellida vajalikke ekspertiise, tasuda õigusabi eest ning toetada kogukonnaürituste toimumist. Samuti on tänu annetajatele saanud selts tasuda jooksvate kulude eest raamatupidamise teenuse tellimisel ning seltsi kodulehe platvormi eest. Iga annetus oli väga suureks toeks! Aitäh!

Seltsi auliikmed

Merivälja Selts tunnustab auliikme tiitliga inimesi, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud  seltsi põhikirjalise eesmärgi saavutamisele või kellel on ühingu tegevuses erilisi teeneid. 

Auliikme kandidaate võib esitada iga seltsi liige või ka iga Merivälja elanik. Selleks tuleb teha ettepanek seltsi juhatusele.

18. veebruaril 2022 sai 90 aastaseks Eesti jahtklubide Liidu teenetemärgi omanik ja Kalevi jahtklubi auliige Sulev Roosma. Samast päevast on austatud Sulev Roosma ka Merivälja Seltsi auliikmeks.

Sulev Roosma on Merivälja Seltsi jõuliselt toetanud Merivälja-Pirita rannikuala väärtuste hoidmisel ja merendusest arusaamisel. Sulev Roosma on Meriväljat ning Pirita hoidnud oma südames ja tegudes terve oma elu.

Seltsi juhatus

Seltsil on 8 liikmeline juhatus. Alates 2022 kuuluvad Seltsi juhatusse Külli Kroon, Evelin Samuel- Randvere, Lilian Erm, Silver Sternfeldt, Kai-Ines Nelson,  Marleen Lobjakas, Christin Liis Krass ja Jüri Kutsar.

Merivälja Seltsi juhatuse tutvustus

Külli Kroon

Armastan Meriväljat mitte ainult seepärast, et siin on minu lapsepõlvekodu ja ka praegune kodu, vaid ka seepärast, et Meriväljal on nii õhku, merd kui loodust, siin on ilusad kodud ja veidi ka varasemate aegade hõngu – kaunis  park, veel mõned alleed, eestiaegsed majad. Merivälja raamatukogu lõhna mäletavad kõik, kes sellest uksest kunagi sisse on astunud.  Merivälja nimi ütleb, et see koht on seotud merega. Merd armastan üle kõige – see on justkui elus maal, kus iga päev avaneb meeltele uus pilt! Merivälja koolist koju tulles küsisin kord koduteel iseendalt, et „kus on kõige parem elada?“  Vastus oli mul juba lapsena olemas – „kõige parem on elada Eestis ja Meriväljal!“ 

Löön kaasa seltsilises tegevuses, et me ei unustaks oma kodukoha ajalugu ja inimesi. Et jääks alles Merivälja kaunis miljöö, kodurand ning kasvõi väike sõõm Merivälja oma hõngu. Arvan, et selle saavutamiseks on kõige tähtsam kogukondlik ühtehoidmine. Minu igapäevane töö on  õigusvaldkonnas, mille tööriistad on mind alati aidanud selgete sihtide seadmisel ning nendeni jõudmisel. 

Evelin Samuel-Randvere

Mina olen laulja-lauluõpetaja, keraamik ja aeg-ajalt ka ajakirjanik. Olen sündinud ja kasvanud Merivälja külje all, roninud lasteaiateel alati suure kivi otsas, nüüd jälle ringiga tagasi kodus. Olen seda meelt, et oma kodukanti tuleb elada maksimaalselt, kõik vajadused ja mugavused peaks olema käeulatuses, jalutuskäigu kaugusel. Tugev kogukond on sellise elamisväärse elukeskkonna vundament ja Meriväljal on see kahtlemata olemas. Tahan olla tugev kivi selles tõhusas vundamendis.

Lilian Erm

Hariduselt olen teedeinsener ja ka töötan sel erialal.  Minu hobideks on koeraga tegelemine ja aiatööd. Väga oluliseks pean keskkonna säästmist igal tasandil. Meirväljaga olen seotud  sünnist saadik, juba minu vanavanemad kolisid siia elama ja olen ka ise suurema osa oma lapsepõlevest siin veetnud. Mäletan Meriväljat ja selle ümbrust hoopis teistsugusena kui see täna on, näiteks sain lapsepõlves suusatada Piritale alates koduuksest. Merivälja Seltsi kaudu soovin kaasa aidata Pirita linnaosa, sh Merivälja asumi tasakaalustatud arengule. Eelkõige tuleb säilitada seda, mis inimesi siin siiamaani võlunud on – miljööväärtuslik arhitektuur, kaunis loodus, avatud ja looduslik mererand, kõrghaljastus. Täna tähendab see peamiselt võitlust pealetungiva kasumiihalusega, mida õilistavalt nimetatakse arenguks, korrastamiseks, kaasajastamiseks jne, kuid tulemuseks on liiga sageli hävitatud looduskeskkond, rikutud avalik ruum ja elukeskkonna halvenemine. Ma usun, et meil tuleb õppida rohkem arvestama üksteisega, nii teiste inimeste, loomade kui muu elustikuga.

Silver Sternfeldt

Olen keskkonnapsühholoog, uuring keskkonna mõju inimese heaolule ja sooritusele ning toetan ruumiloojaid parema töö- ja elukeskkonna rajamisel.

Meriväljal olen elanud vahelduva eduga kogu oma elu ja erinevate keerdkäikude tõttu olen alati tee siia tagasi leidnud.

Merivälja vastu on mul tekkinud aja jooksul tugev paigakiindumus, tahan piirkonna arengus kaasa rääkida ja olen valmis kohalikke väärtusi kaitsma lähtudes oma erialastest teadmistest.

Kai-Ines Nelson

Olen põline meriväljakas, kes on siin üles kasvanud, lasteaias käinud ja kooliteed alustanud, tollases kolmeklassilises Merivälja Algkoolis. Minu enda lapsedki on üles kasvanud Meriväljal ja samuti siin oma haridusteed alustanud, mistõttu on Merivälja mulle kodupaigana väga armas ja tema mured ja rõõmud lähevad mulle väga korda. Soovin kaasa aidata, et Merivälja oleks  inimsõbraliku ja puhta elukeskkonnaga asum, kus on olulised teenused ja mitmekülgsed vaba-aja veetmise võimalused lähedal, siin on sidus, aktiivne ja hooliv kogukond.

Igapäevaselt tegutsen kommunikatsioonivaldkonnas. Südamelähedased valdkonnad on rahvusvahelised suhted, kultuur, kultuuripärand, haridusvaldkond, elamisväärne ja inimsõbralik elukeskkond. Olen töötanud kolme riigi avalikus sektoris – Türgi, Ühendkuningriigi ja Eesti riigi teenistuses, nüüdseks olen jõudnud töiste toimetustega erasektorisse, turismivaldkonda. Ühtlasi olen tegev ka Merivälja Kooli hoolekogu liikmena.

Marleen Lobjakas

Olen elanud enamuse oma elust Meriväljal, igapäevaselt olen tegev ehitusvaldkonnas sadamaehituse insenerina. Olen liitunud Merivälja seltsi juhatusega kuna pean tähtsaks kogukonna ühtsust ning püüan omalt poolt igati kaasa aidata juba saavutatud ühtsuse hoidmisele ja edaspidi ka arendamisele.

Christin Liis Krass

Olen riigiteaduste ja avaliku halduse kraadiga noor aktivist, kellele meeldib huvitavatest projektidest osa võtta ning erinevaid kultuure tundma õppida, lisaks tegutsen vahepeal ka õpetajana erinevates koolides. Olen põline Merivälja elanik ning perega peame meie armsas kogukonnas tuntud suvekohvikut Armilda. Armastan Meriväljat väga, sest siis on nii aktiivne kogukond, toimuvad ägedad üritused ning muidugi asukoht on imekaunis! Olen Merivälja Aedlinna Seltsi juhatuses, et siinset elu veelgi aktiivsemaks ja huvitavamaks muuta!

Jüri Kutsar

Rajasin oma kodu Meriväljale, kuivõrd minu kunagine amet „Olümpia 80“ korraldustoimkonnas viis mind kokku Piritaga. Tööd vastu võttes olin noor, me võtsime sisuliselt tühjalt kohalt asjad üles ning tegelesime kõigega. Igalt poolt üritasime leida koostööalteid inimesi, kes oma vabast ajast ja tahtest lõid kaasa teo ja mõttega. Tallinn ja Pirita tegid tänu olümpiale läbi suured arengud. Olen saanud tunda, milline on jõud ühise eesmärgiga heas meeskonnas tegutsemisel. Merivälja on kaunis paik, kuid vajab ka uusi arenguid. Arvan, et kogukond saab arengutele palju ka ise kaasa aidata! Ka tookord olümpiat ettevalmistades alustasime nii, et oli tühi laud ja tool ning üks A4 paber.  Know-how oli meil null, tööd seevastu kõvasti. Sellega on aga niimoodi, et kuidas sa endale ise selle töö sõnastad ja eesmärgid sead – meie tegime kõike innuga ja raskused läksid meelest. Usun, et igas inimeses peab olema natuke ka sisemist põlemist, kus oled hingega asja taga. Ka Merivälja selts tegutseb innuga ning mul on hea meel olla seltsile oma kogemustega abiks vanema põlvkonna esindajana!

Kellega teeme koostööd?

Selts teeb koostööd kõigi isikute, organisatsioonide (sh poliitilised erakonnad) või riigi- või kohaliku omavalitsuse organitega, kodanikeühendustega, asutuste ning ettevõtetega. Koostöö motivatsiooniks on eelkõige kasu Merivälja-Pirita kogukonnale või seltsi tegevusele. Koostöö eesmärgiks on viia ellu seltsi põhikirjalisi eesmärke. 

Koostööparterid

Mis on tehtud?

Varasemate aastate tulemuslikum koostöö oli osalemine Pirita Koostöökoja töös (Pirita seltside ühendus), milline ühendus lõpetas paraku tegevuse tema pühendunud eestvedaja Siimu Loogma kaotuse tõttu. Siimu Loogma oli Pirita kodanikuühiskonna eestvedaja ja Pirita visioonikonverentside  ellukutsuja, kohaliku elu edendamise eest seisja. Siimu Loogmale on pühendatud mälestuspink Lillepi pargis.

Merivälja asum on miljööväärtuslik piirkond. Selts on läbi ajaloo püüdnud hea seista Merivälja miljöö hoidmise ja majaomanike huvide eest. Ka tänane selts on teinud kohalikule omavalitsusele mitmeid ettepanekuid Merivälja arengu, elukeskkonna, heakorra ning hariduse küsimustes. Merivälja Seltsi tegevused on olnud seotud ka probleemsete planeeringute menetlustega, kuivõrd mereäärsetel ja looduskaunitel aladel on tugev ehitussurve. 

Merivälja probleemkohtadena märgiti  õhureostust (ahjude ja prügi põletamine), liigseid ehitusmahte, haljastuse vähenemist, miljöö lagunemist, alleede kadumist, vaba aja veetmise kohtade puudust.

Probleemiks märgiti ka Merivälja rannaala reostus ning kallasraja läbimatus. Elanikud tõid välja, et Merivälja võiks olla oma rand.

Murekoht oli ka koolilaste liiklusturvalisus, parkimisprobleemid (eriti oma maja ees), avalike prügikastide vähesus, liikluskultuur, iganenud tänavavalgustus, õhuliinide visuaalne reostus, raudteeületuskohad.

Sooviti, et naabrid teineteist rohkem tunneksid ja et kogukondlik suhtlus oleks tihedam läbi ürituste või ringmajanduse vms.

Tehti ka väga huvitav ettepanek oma kohaliku päikesepargi loomiseks.

Seega on Meriväljal teemasid, millega tegeleda! Kui vähegi aega ja pealehakkamist Seltsi kaudu kogukonnaelu edendada, kutsub Selts endaga liituma või toetama kogukonda muul viisil. Kindlasti saame koos rohkem kui üksinda!

Merivälja Selts seisab jätkuvalt Meriväljale oluliste asjade eest nagu tugev kogukond ja hea elukeskkond. Oleme Seltsis seda usku, et parem maailm saab alguse oma kodukohast. Usume, et ka kõige väiksem kodanikuühendus oma asumis on parem kui mitte midagi!

Tagasiside Merivälja Seltsile

Tiina Randma-Liiv

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor, Eesti Teaduste akadeemia akadeemik

5/5

“Öeldakse, et korteriühistud on demokraatia kool, kus iga osaleja õpib teistega arvestama, ühiseid huvisid leidma ja otsuseid mõjutama. Merivälja “korteriühistuks” on Merivälja Selts. See on juba tekitanud mitmeid silmapaistvaid kogukonnaliidreid, aga palju on veel neid, kel tuleb tegutseja enda seest üles leida. Igaüks võiks endalt küsida: mida saan ise teha, et meie ühine elukeskkond – füüsiline, vaimne, looduslik – oleks 21. sajandile kohane. Seltsis on segasem, aga ka huvitavam ja võimalusterohkem anda oma panus inimsõbraliku, kestliku ja kaasava asumi kujundamisse.”

Lauri Sild

Merivälja elanik, ettevõtja

5/5

“Merivälja Selts on tegus selts. Lisaks kodukohvikute korraldamisele meeldib, et selts hoolib meie merealast ning miljööst. Meriväljal on omad väärtused ning seltsiline tegevus on nendest lähtunud. Isiklikult meeldib vahest enim asjaolu, et reeglina ka üksteisele võõrad inimesed tervitavad teineteist tänaval viisakalt. See ja palju muud head teebki Meriväljast erilise elupaiga.”

Riin Alatalu

EKA õppejõud ning muinsuskaitse ekspert rahvusvahelistes ja Eesti erialaorganisatsioonides. ICOMOS asepresident ja Muinsuskaitse Nõukogu esimees. ICOMOS on 1965. aastal loodud rahvusvaheline muinsuskaitse eksperte ühendav organisatsioon.

5/5

„Elujõulised asumiseltsid on Eesti edu pant. Kogukonna mõte on üksteist hoida ja toetada, üksteisest lugupidada. Asumiseltside tugevus on kindlasti see, et nad liidavad erinevas vanuses ja erinevate teadmiste ja kogemustega inimesi. Igaüks saab panustada sellega, mis just talle jõukohane. Asumiseltsis ei pea olema kõik alati ühel nõul, eriarvamused, vaidlus ja arutelu on oluline. Veel olulisem on tunda rõõmu oma naabritest, oma kodukandist ja selle väärtustest.“