Merivälja miljöö

Meriväljal ei ole mitte üksnes hea asukoht, vaid ka kaunis miljöö. Merivälja on üks Tallinna miljööväärtusega aladest. Merivälja miljööväärtuseks on kaunid majad, aedlinlik elulaad, ajalooliselt kujunenud tänavavõrk, park, alleed, meri ja imelised vaated. Merivälja miljöö eripäraks on ka taevasse sirutuv paisklaine Merivälja muulil, kevadine sirelite ilu ja kunagise raamatukogu lõhn. Kuid ka see, mis on elanike mälestustes ja tunnetes – oma tänav, pink ja puu.

Foto: Andreas Kõrgend

Foto: Sten Luide

Foto: Külli Kroon

Mereäärne aedlinn – Merivälja – asub Pirita ja Viimsi vahel, pealinna serval. Merivälja omapära tuleneb eelkõige paiknemisest Tallinna lahe idakaldal. Asumi nimigi – Merivälja – on merest kantud, sest asum on algselt rajatud mereäärsele väljale. Kauni merealaga külgneb elamuala Meriväljale iseloomuliku terrassiliselt tõusva hoonestusega. Merivälja on Tallinna miljööväärtuslik ala.

Foto: Andreas Kõrgend

Video Meriväljast

Video Marko Levo. Muusika autor ja esitaja Ivo Lille

Meriväljat iseloomustab regulaarne planeering, mida ilmestavad üksikud kaarjad teed, rohke haljastus ja kohati reljeefi küllalt järsk langus mere poole. Aedlinna keskmes ristuvad kaks peateed – Viimsi ja Väina tee, viimane on plaani kohaselt orienteeritud üle lahe Oleviste ja Niguliste kiriku tornidele. Enamik teid on planeeritud rannajoonega risti, pidades silmas elanike ja suvitajate liikumist. Peateede ristumiskohale oli kavandatud keskus turuplatsi, haldushoone, kiriku ja väljakuga. Praeguse Merivälja pargi asemele pidid tulema mängu- ja spordiväljak ning vabaõhuteater. Kohalikku tööstust, mida nägi ette 19. sajandi lõpul Inglismaal tekkinud klassikalise aedlinna idee (E. Howard), Merivälja aedlinna ei planeeritud.
(Allikas: Pirita Üldplaneeringust ja ajakirjast MAJA (2-2002) lisa, autor Liina Jänes)

Merivälja aedlinna plaan 1924 aastast. Tallinna Linnaarhiiv: TLA.149.5.910

Alates 2001. aastast on Tallinna linna üldplaneeringuga määratud Merivälja miljööväärtuslikuks piirkonnaks.

Merivälja aedlinn kui miljööväärtuslik ala piirneb Vaate tee (paaris- ja paaritud nr‑d), Hõbekuuse tee ja Ida tee (paaris- ja paaritud nr‑d), Tõusu tee (paaris- ja paaritud nr‑d), Viimsi põik (paaris- ja paaritud nr‑d kuni 9‑ni) ning Ranna teega.

 

Miljöö osaks on ka algupärane teedevõrk ja meresuunaliste vaadete avatus.  

Ajalooline tänavavaade Sadama teelt (praegu Võra tee).
Foto: ajapaik.ee

Tänane tänavavaade Võra teelt (endine Sadama tee).

Merivälja kai (rahvasuus Merivälja muul) on tuntud Merivälja ja Tallinna kohamärk

Merivälja rannikuala on ainulaadne mitmete komponentide üheaegse avaldumise tõttu – looduslik rannikuala otse pealinnas, suhteliselt kõrge ja järsk rannaastang, nõlv langeb lõuna poole, kivikülviga meri otse astangu all, kaitstava loodusobjektina rändrahn, astangult ja kaldalt hästi vaadeldavad vaated Pirita rannamännikule koos supelrannaga, merelindude rohkus, lahesopi avatus tugevatele tuultele ja looduse vaatemängulisusele (lainete murdumine, päikeseloojangud), avar vaade üle lahe Tallinna siluetile ja Vanalinnale, mis on kontrastis otse jalge ees avaneva võimsa looduspildiga. 

VV 20.05.2003 määrusega nr 155 on kehtestatud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, mille eesmärkide kohaselt on oluline säilitada muinsuskaitsealale avanevad kaugvaated. Merivälja mereala paikneb selles  kaitsevööndis. Merivälja kail asub üks Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorite vaatepunktidest.

Merivälja muul ja paviljon

Vaade Merivälja muulile 1976. Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Merivälja muul koos paviljoni, trepistiku ning ümbritseva loodusliku rannikualaga moodustab tervikliku ansambli. Ümbritsev looduslik rannikuala on ainulaadne mitmete komponentide üheaegse avaldumise tõttu – looduslik rannikuala otse pealinnas, suhteliselt kõrge ja järsk rannaastang, nõlv langeb lõuna poole, kivikülviga meri otse astangu all, kaitstava loodusobjektina rändrahn, astangult ja kaldalt hästi vaadeldavad vaated Pirita rannamännikule koos supelrannaga, merelindude rohkus, lahesopi avatus tugevatele tuultele ja looduse vaatemängulisusele (lainete murdumine, päikeseloojangud), avar vaade üle lahe Tallinna siluetile ja Vanalinnale, mis on kontrastis otse jalge ees avaneva võimsa looduspildiga. 

Paviljon on tänases päevas haruldane. Merivälja muuli ja ootepaviljoni puhul on tegu unikaalse 1960ndate miljöö- ja kultuurväärtusliku arhitektuuriansambliga. 

Paviljoni autor on Meriväljal elav arhitekt Miia Masso.

Merivälja paviljon (M. Masso)

Merivälja reisilaevade ja autobusside ühise piletimüügi-ootepaviljoni eskiis 1966 (M. Masso erakogu).

Ursula Sõber (sisearhitekt, Merivälja elanik) on oma akadeemilises töös esitanud põhjendused Merivälja muuli laeva- ja bussiootepaviljoni (arhitekt Miia Masso) ehitismälestise kriteeriumitele vastamise kohta. Autor toob välja, et. Merivälja muuli ja ootepaviljoni puhul on tegu unikaalse 1960ndate miljöö- ja kultuurväärtusliku arhitektuuriansambliga ning et paviljon koos muuli ja lähima ümbrusega moodustavad tervikliku maastikuarhitektuurilise ansambli kaug- ja lähivaadetega. Maastikuarhitektuurilise ansamblina vajab Merivälja muul paviljoniga ühtset kontseptuaalset käsitlemist. U. Sõber tegi oma töös  ettepanekud anda paviljonile koht Kultuurimälestiste riikliku registri XX saj arhitektuuri nimistus; laiendada Merivälja aedlinna miljööväärtusliku ala kaitsepiiri ning võtta muul ja paviljon kaitse alla.

Selts toetab väga Merivälja muuli ja paviljoni korrastamist ning selle kasutusväärtuse taastamist.

 

Merivälja muuli ja ootepaviljoni kui arhitektuuriansambli säilitamine ja rekonstrueerimine rikastaks kohalikku arhitektuurimaastikku ning tugevdaks veelgi kohamärki.

Merivälja sadamakai reisijate laeva- ja bussiootepaviljon kanti 2021 aastal kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.

Jaan Kross Merivälja muuli juures Saksamaalt külla saabunud tädipoja August Hamburgiga.1981 Foto: ERA.5637.0.501693 (AIS)

Kuidas Merivälja miljööd hoida?

Merivälja on kujunenud tänaseks kirju arhitektuuripildiga väikeelamurajooniks, millele iga kümnend on lisanud oma maitsele ja võimalustele vastavaid ehitusnäiteid: siin leidub 1930-ndate funktsionalistlikke eramuid, sõjajärgseid väikesemahulisi kõrge viilkatusega maju ja tüüpprojekte, palju on hästi looduses istuvana aedlinna paslikku Soome modernismi mõjulist karniisiarhitektuuri, postmodernismi vaimustuses loodud mängulisi „losse“, eklektilisi jõukuri-villasid ning viimasel ajal üha enam ka minimalistlikke uusehitisi.

Merivälja miljööväärtuslikul alal on planeerimisele ja ehitamisele kehtestatud piirangud, mis tulenevad piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja vajadusest seda säilitada. Miljööväärtusliku hoonestusala ehitiste hooldamise, restaureerimise, remontimise ja uusehituste püstitamise kavandamisel tuleb lähtuda Pirita Linnaosa Üldplaneeringu peatükist “Miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutamistingimustest” (III osa p 9.3).

 

Olemasolevate ajalooliste hoonete rekonstrueerimisel kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks on oluline säilitada maksimaalselt algupärast substantsi, taastada hävinud tarindeid ja detaile ning kasutada traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale. Selleks tuleb  enne projekteerimist ja ehitamist tutvuda tingimustega hoonete rekonstrueerimiseks.

Omanikel ja projekteerijatel soovitame tutvuda hoonetüübi raamatutega, mis on saadaval hästivarustatud  raamatukauplustes.

“Funktsionalistlik maja. Eramu ja väike kortermaja”. Monika Eensalu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. 2013.

“Sõjajärgne individuaalelamu”. Mariette Aavik, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. 2014.

Mis on aedlinn?

Aedlinn on aiarohke ja suhteliselt hõredasti väikeelamutega hoonestatud linnaosa.
Aedlinna liikumine oli kontseptsioon, mida tutvustas inglise kirjanik Sir Ebenezer Howard. See on linnaplaneerimise teooria, mille eesmärk on luua väikelinnad, millel on mitte ainult laitmatu planeerimine ja suurepärased mugavused, vaid ka maapiirkondade looduse ilu. Mõiste oli mõeldud selleks, et linna elanikud saaksid loodusega paremini ühenduda ja vältida ummikuid. Howardi seisukoht oli, et maapiirkondadesse linnarände juhtimiseks on vajalik väikeste linnade loomine nõuetekohase planeerimisega. 

Kauneid näiteid Merivälja aedadest

ÜLESKUTSE

 Kui Sul on huvipakkuvaid teadmisi või fotosid Merivälja miljööpärandist kuni tänaseni, palume seltsi selle infoga toetada, et saaksime Meriväljast rohkem teada ja kodulehe paremaks muuta.
Selts püüab elanike toel miljööga seonduvaid andmeid koguda ja täpsustada.
Ootame abiks vabatahtlikke, kes aitaksid kaasa Merivälja majade kaardistamisele ja andmete täpsustamisele.
Suur tänu!

Loe ka seotud teemasid:

Selts vabandab võimalike ebatäpsuste eest antud lehe sisustamisel.