Merivälja elanike looming

Tõnis Mägi
Lapsepõlvemälestustest on inspireeritud tema laulud “Ilus oled, isamaa” (1978) ja “Muulil”. Paljud lood on mul just Merivälja lapsepõlvega seotud. Kui ühel hetkel tahtsin laulda Eestist ühe laulu, siis “Ilus oled, isamaa” (T. Mägi, T. Mägi) tuli suhteliselt kiiresti,” rääkis Mägi “Plekktrummi” saates. “Kõik needsamad pildid … See Merivälja, kus ma 1948. aastal sündisin, paljajalu ringi jooksin ja meres olin. Hommikune pilt, kui udu on veel mere peal, päike hakkab tõusma, kuskil haugub koer, mingid kanad jooksevad ringi, kaevuvinn teeb kriiks!. See Merivälja pilt on laulutekstis sees.

Üks teine lugu, “Muulil” (T. Mägi, InBoil), on võib-olla isegi täpsem. Kui ma seda aeg-ajalt laulan, siis ma tunnen lausa adru lõhna ja mere soolast hõngu.”

Merivälja sünnikodule on Mägi pühendanud luuletuse:
“Ma olen sündinud idas Lääne tee 4 –
eks lääneski mõni striit ole Ost.
Siin põhjamaal tihti näen lõunamaa mehi,
kes endale Jaapani auto on ost’.”

Mägi lapsepõlvest on kirjutanud Lääne Elu:
“Tõnise enda esimeses mälestuses on ta kahe ja poole aastane poiss Merivälja karges talves. Vanatädi veab väikest Tõnist kelgul. Tõnis teab, et ilm pidi olema väga külm, sest telegraafi- ja elektritraadid undasid õhu käes ning kelgualused krudisesid. „See oli minu jaoks muusika!“ ütleb Tõnis siiralt.
Erinevatel kõrgustel asetsevad traadid moodustavad huvitava klastri, justkui natuke hõõruva, kriipiva akordi. Samal ajal loojub merele suur oranž päikesepall.
„See mälestus on jäänud mulle nii tugevalt sisse, et kui ma loon muusikat, istun klaveri taga ja improviseerin, võib kõik olla hästi, aga kui seda päikesemotiivi, seda lõhna ei tule, siis järelikult proovitu ei toimi. See on justkui minu tempel. Luba, et võin asjaga edasi tegeleda.“ Sellepärast mängib Tõnis ka, silmad kinni.”
“Tõnis, modernne trubaduur”, Lääne Elu https://bit.ly/2DLcgRb
“Plekktrummi” Tõnis Mägiga vt https://bit.ly/2Bel4wv
“Ilus oled, isamaa” laulusõnu vt https://bit.ly/2qRB8yb

Kokkuvõtte tegi Imbi-Ernits Kaljuste

Tõnis Mägi. Foto

Rein Meresaar on olnud aktiivne ja mitmekülgne looja Eesti kunstimaastikul juba aastakümneid. Ta on loonud teoseid ja tegutsenud loovuskoolitajana erinevates kunstivaldkondades: maal, akvarell, õlipastell, siidimaal, pisiplastika ja keraamika, aga ka häppeningi kunst pole talle võõras. Teda iseloomustabki suur mitmekülgsus ja pidevad eneseväljenduse otsingud ning siiras soov kaasata kõiki kunsti suurde võlumaailma.

Rein Meresaar. Pesupäev.
Foto: artnetco.eu/

Konstantin Süvalo, maalikuustnik ja joonistusõpetaja.
Merivälja rand. Vasakul, kirevaleheliste puude vahelt paistab erksinine veepind ning looklev rannajoon. Maalitud tihedate, täppivate pintslilöökidega. Puutüvede kontuur kergelt rõhutatud.
Loe siit.
Foto: ajapaik.ee

August Pulst. Varakevad Meriväljal.
August Pulsti maalijakäekiri on valdavalt impressionistlik. Ta viljeles eeskätt õlimaali ja 1920. aastatest ka akvarelli. Tema maalide aineks olid maarahva tööd ja tegemised, aga ka loodus ja linnavaated
Foto: Tartu Kunstimuuseum 

 

August Pulst. Merivälja Kesk tee 11(1950)
Foto: e-kunstisalong

August Pulst. Tallinna vaade (1952)
Foto: Rios Art Gallery

Karl Burman. Tallinn, vaade Piritalt 
Foto: ajapaik.ee 

Valdur Ohakas. Merivälja Aia tee bussipeatus.(1957)

Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Tallinnas Meriväljal elanud kunstnikule oli meri lõpmatuks inspiratsiooniallikaks ning nii on ka käesoleval teosel kujutatud merd majesteetliku ja kõikvõimsana. Vaata siit.

Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks.

Valdur Ohakas. Meri. (1990)

Valdur Ohakas. Merivälja vaade.
Foto: Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu TLM_21792 G  1829

Valdur Ohakas. Vana suur maal Valdur Ohakalt “Merivälja vaade” (1960)

Valdur Ohakas. Kaldaäärsed männid (1964).
Energiliste joontega maastik pärineb kunstniku romantilise stiili perioodist. See stiil sobis Ohakale, võimaldades tal näidata oma vormivaldamist, head värvitunnetust, kompositsioonilist leidlikkust, jõulist spontaanset ekspressiivsust. 1960ndate keskpaik on tal ka intensiivsete katsetuste aeg, mil sündis mitmeski mõttes ainulaadseid teoseid.
Foto: Allee Galerii

Mängufilm „Minu naine sai vanaemaks“ 1976

Keskealine kirjandusõpetaja, kes vaba aja pühendab luuletamisele, on harjunud olema oma pere, eriti abikaasa imetluse keskpunktis. Ühel ilusal päeval aga saabub majja lapselaps, kes otsekohe röövib kõigi lähikondlaste kogu tähelepanu. Värske vanaisa osutub tõrjutuks ja otsustab majast lahkuda, olles kindel, et see taastab tema endise positsiooni. Järgneb päev täis üllatavaid kohtumisi ja valge öö romantika. Kuid öö möödub ja uus päev leiab poeedi koduukse eest, kus keegi ei näi olevat tema puudumist märganud…
Filmi režissöör: Virve Aruoja
Vaata täpsemalt Eesti filmi andmebaasist siit.

Mängufilm „Vana mees tahab koju“ 1991

Toomas Simmo on lihtne töömees, kes elus näinud palju ebaõiglust ja hoolimatust. Ometigi pole ta kibestunud ega kaotanud võimet mõista ja julgustada teisi inimesi, kes oma probleemidega hädas on. Kui ta amputeeritud jalaga haiglas lebab, paneb tütar Maile isa elu raskeima valiku ette. See on vana mehe kodu, tema oma kätega ehitatud maja, mis peab tütre perele parema tuleviku kindlustama.
Filmi režissöör: Tõnis Kask
Vaata täpsemalt Eesti filmi andmebaasist siit.

Dokumentaalfilm „Murust“ 2021 Kaupo Kruusiauk

Eesti lugude sarjas valminud Kaupo Kruusiaugu dokumenaalfilm räägib loo kahest perekonnast, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele.
Rapla lähedal elavad Larissa ja Arvo Pajo peavad oluliseks hoodatud muru ja aeda, iga päev kulutavad nad keskmiselt kaks tundi aiatöödele. Aiapidamine on nende elu kese ja mõneti võib ka öelda, et aiapidamine hoiab ka nende suhte soojana.
Anne Roolaht ja Harvi Varkki on ehtekunstnikud, kes elavad Meriväljal. Nende filosoofia on muru hooldada võimalikult vähe. Üldse võiks loodus ise vohada ja areneda. Muru mitteniitmine aitab ka aias pesitsevatel loomadel end mõnusamalt tunda.
Film vaatleb kahte perekonda, kellel on eri arusaam muru- ja
aiapidamisest.
Filmi režissöör: Kaupo Kruusiauk
Vaata täpsemalt Eesti filmi andmebaasist siit.

Toimunust ja kaasaelatust (1. osa). Meenutusi aastaist 1928-1964
Autor(id): Uno Mereste
Kujundaja: Rein Seppius

Autor on selle raamatu kirjutamisel oma peamist ülesannet näinud mitte isikliku elukäigu, vaid ajastu ja toimunud sündmuste kirjeldamises nii, nagu tema ja ta lähiümbruskond seda oma silmadega nägi, neile kaasa elas, neist mõtles ja neist aru sai.

Toimunust ja kaasaelatust (2. osa). Meenutusi aastaist 1964-1992
Autor(id): Uno Mereste
Kujundaja: Rein Seppius

Käesolev leht on sisustamisel. Selts vabandab võimalike ebatäpsuste eest antud lehe sisustamisel.

Selts püüab edaspidi täiendavalt andmeid koguda, täpsustada ja avaldada.

Kui Sul on teada loomingust, mis on saanud inspiratsiooni Meriväljast, saad Merivälja Seltsi selle teadmisega toetada, et saaksime Merivälja kohta koos rohkem teada ja kodulehe veel paremaks muuta.  Võta kindlasti Seltsiga ühendust, kui soovid oma loomingut Merivälja Seltsi lehel esitleda. Suur tänu!