Merivälja tee 33

Merivälja tee 33 kinnistule hoone rajamise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 otsusega nr 18 kehtestatud „Merivälja tee 33 kinnistu detailplaneering“ (DP 027030). DP seletuskirja peatükis “Hoonestus” on märgitud hoonestustingimuseks, et esimese korruse ulatus võib olla 50% ehitusalusest pinnast, mis annab hoonele läbipaistvust. Seletuskirjas on selgitatud, et selline ehitusõigus võimaldab püstitada antud asukohale linnaruumiliselt sobiva mahuga ärihoone (p 44).

Merivälja tee 33 detailplaneeringuga ettenähtu rajamine on tänaseks kõrvale jäetud ning uue nägemuse realiseerimine on püütud ellu viia projekteerimistingimuste kaudu, milles olulisi detailplaneeringu tingimusi pisendatakse ning näiliselt „täpsustatakse“. Välja antud  projekteerimistingimused 2111802/07671 võimaldavad ehitada Merivälja tee 33 kinnistule hoone, mis ei ole vastavuses Merivälja tee 33 kinnistu detailplaneeringus ettenähtud oluliste tingimustega.

Eskiisi põhjal on ilmne, et hoone esimese korruse ulatus on oluliselt rohkem kui detailplaneeringus ette nähtud 50% ehitusalusest pinnast. Lisaks mahule ei arvesta eskiis ka seda, et hoone pidi olema avatud hooneosadega ja läbipaistev. Selle asemel pakutakse liikumist imavat pikka „tuubi“, mis seletuskirja kohaselt oma pika dünaamilise mahuga haakub hästi kõrvalasuva Merivälja liiklusmagistraaliga.

Detailplaneering ei näinud ette „tuubi“ ehitamist. Detailplaneeringujärgse lahenduse olemus arvestas rannamänniku osalise vaadeldavusega (tingimuseks oli avatus, läbipaistvus), kuid eskiisi kohase hoonega varjutatakse rannamännik kogu hoone ulatuses täielikult.

Merivälja Selts on seisukohal, et projekteerimistingimused võimaldavad vastuolus seadusega detailplaneeringu olemuslikku muutmist, kuivõrd võimaldatakse muudatusi, mis omavad visuaalselt olulist linnaruumilist mõju (rannamännik varjutatakse hoone ulatuses täielikult). Eskiis lähtub vaid magistraalist, kuid jätab täielikult arvestamata antud asukoha kõige olulisema keskkonna kujundaja, milleks on rannamännik ja sealt läbi kumav meri.

Peame oluliseks välja tuua, et Merivälja tee 33 kinnistu ei ole nurgatagune plats, linnatagune tühermaa ega ka kasutamata jäätmaa. Sellele ehitatava hoone väline ilme ja rannamänniku vaadeldavuse vähemalt osaline säilimine mõjutavad Pirita ilmet oluliselt. Tegu on ideoloogilise erinevusega, kuidas rannaala ja rannamännikuga piirnevat muinsuskaitseala käsitleda. Kui Pirita rannajoont, metsariba ja kogu Tallinna tähenduses olulist puhketsooni käsitletakse vaid näotu väljaarendamata tühjusena, on see sisuliselt Pirita rannarajooni taandamine mitteoluliseks piirkonnaks ning tema potentsiaalsete arenguvõimaluste vähendamine.

Detailplaneeringuga kehtestatud eesmärk anda võimalus randa teenindava funktsiooniga hoone rajamiseks on tänaseks kõrvale lükatud. Sisuliselt püütakse läbi suruda olulisele alale linnaruumis sobimatu välisilmega ärihoonet, millel puudub randa teenindav funktsioon. Praeguse joonise kohaselt visualiseeritud ehitis, mis on ebaproportsionaalse suurusega ning maastikuvorme mittearvestav, ei ole sobilik lahendus antud asukohas ning on ka vastuolus  detailplaneeringuga.

Soovime, et astutaks samme arhitektuurse lahenduse muutmiseks ning hoonele puhkepiirkonda teenindavate funktsioonide lisamiseks. Soovime, et Pirita väärtuslik muinsuskaitse kaitsevööndiga hõlmatud ala ranna vahetus läheduses saaks lõpuks hoone, mis kaunistaks Piritat ning annaks lisandväärtust selle kaudu ka hoone omanikule ning selles teenuste pakkujatele.

Olulised materjalid: