Muul

Kas teadsid, et Merivälja muulile kavandatakse jahisadamat ja kolmekordset sadamahoonet ?

FLAIER

DETAILPLANEERINGU ALGATAMINE 

Kas soovid planeeringu kohta öelda oma arvamuse või teha ettepaneku?

Kirjuta merivaljaselts@gmail.com ja või uuri infot siia lisatud materjalidest. Kutsume liituma ka seltsi teemakohase infolistiga. Selleks kirjuta meile oma e-posti aadress ning kirjelda lühidalt, miks oled antud teemast rohkem huvitatud. 

MERIVÄLJA AEDLINNA SELTSI, MTÜ MÄHE SELTSI JA ELANIKE SEISUKOHAD MUULI JA SELLE LÄHIÜMBRUSE PLANEERINGULAHENDUSELE

PRESENTATSIOON

Ülevaade

Merivälja muuliala arendusega seonduvalt on lõppenud protsessid Pirita linnaosas ning planeering on tagasi Tallinna Linnaplaneerimisametis koostamiseks ja seisukohavõtuks. Arendaja on teinud taotluse viia planeeringusse muudatused, milleks soovitakse ajapikendust oktoobrini. 

Kohalikud seltsid ja elanikud soovivad menetluse lõpetamist. Leiame, et planeeringulahendusel on kumulatiivselt oluline keskkonnamõju, arvestades ulatuslikke mõjusid Pirita supelrannaalale, Vanalinna muinsuskaitsealale ja Merivälja miljööalale. Keskkonnahoidu mittejärgiva planeeringu lõpetamine on põhjendatud ka tulenevalt nn ettevaatusprintsiibist.

Planeeringulahendus on vastuolus mitmetest õigusaktidest tulenevate normide otstarbega, lisaks Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Eriti tuleb esile tuua, et Pirita üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamise aruandes on välja toodud, et Pirita supelranna piirkonna jaoks on vaja koostada detailplaneering, mis annaks tervikliku lahenduse piirkonna arendamiseks. Planeeringualaga tuleks liita ka Ranna tee ja mere vaheline ala koos Merivälja muuliga kuni linna piirini. Koos eelnevaga on soovitatud kaaluda Merivälja muuli lülitamist kaitsealuste objektide hulka ning tehtud ettepanek tellida vastav ekspertuuring.

MERIVÄLJA AEDLINNA SELTSI, MTÜ MÄHE SELTSI JA ELANIKE TAOTLUSED  RANNA TEE 1 PLANEERINGULAHENDUSE ESKIISILE 07.05.2018

Kohalike elanike enamus ning kohalikud asumiseltsid on praegusel kujul planeeringulahenduse vastu. Kaasamiskoosolekul läbi viidud hääletus väljendas elanike üksmeelset vastuseisu sadama ehitamisele ning keeluvööndite eesmärkide alatähtsustamisele. Kohalikud elanikud on miljööväärtuslike vaadete, loodusliku keskkonna säilitamise ning üldplaneeringus kehtestatud põhimõtete järgimise poolt.

KAASAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL

Pirita linnaosakogu seisukoht antud planeeringuvisiooni suhtes sündis paraku suurema süvenemiseta ning aega ei raisatud veendumaks, kas planeering vastab kohalike vajadustele või avaldab mõju miljööle/ keskkonnale, eelkõige Pirita supelrannale. Alternatiivseid lahendusi ei otsitud. Seevastu Pirita linnaosavanem Alina Tublil ei pidanud paljuks korraldada elanike kaasamiskoosolek ning leidis aega kohtumisteks seltsi esindajatega. Arvestades seltsi ettepanekuid ja kaasamiskoosolekul elanike poolt väljendatut jättis linnaosavanem planeeringule kooskõlastuse andmata. Kokkuvõtvalt saavutasime Pirita linnaosa tasandil edu kavandatava sadamahoone-hotelli mahu vähendamisel ning sadama planeerimisega ei jätkata enne täiendavaid mereuuringuid.

Protokollid

LINNAOSAKOGU PROTOKOLL

LINNAOSAKOGU PROTOKOLL

LINNAOSAKOGU PROTOKOLL

PLANEERIMISKOMISJONI PROTOKOLL   

ALINA TUBLI ARVAMUS

Jätkuvalt ei saa aga nõus olla planeerimisega, kus koduranda ning UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud vanalinna ainulaadset siluetti hakkab varjutama sadam koos akvatooriumi ja suure hoonega ning kus looduslik rannajoon saab valatud betooni kui eilse päeva lahendus. Sadamat ja sadamahoonet kavandatakse vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorisse ja kaitsevööndisse ning see mõjutab oluliselt vanalinna silueti vaadeldavust Ranna teelt ja teistest olulistest vaatepunktidest. Sadam on oma olemuselt tehnoobjekt ning sadam koos hotelliga (restoraniga) on muuhulgas ka treilerid, kraanad, puhastusseadmed, jäätmehoid, ujuvprügi, fekaalijäätmed, kaupade laadimine, liikluskoormuse tõus, parklad, kinnised tsoonid, privaatsuse vähenemine, kütuse tankimine jms. On üldteada, et sadamates vee reostuse tase inimtegevuse tulemusena tõuseb. Juba enne planeerimise elluviimist on ületatud lähielanike jaoks kriitilise müra tase, kuid lisandub purjelaevade taglase (köied, vandid jne) poolt tekitatud müra, lisaks veesõidukite müra ning juba praegugi autodest, hiljem ka sadamaalalt kostev muusika jms.

 

Veelgi olulisem on aga taastumatu keskkonnamõju, eriti mõjud Pirita rannale. Planeeringulahenduse teostamine kujutab endast märkimisväärselt suurt ohtu Pirita rannale. Seda saab väita toetudes parimate asjatundjate uuringutele. Kavandatud tegevusega ei ole võimalik planeeringuala veekogu hea keskkonnaseisundi saavutamine ning kavandatav tegevus toob suure tõenäosusega kaasa negatiivse mõju makrovetikate vohamise laienemisega Pirita supelranna suunas. Kogu lugupidamises praeguse muuli suhtes tuleb märkida, et juba praegusel kivikail ja Miiduranna sadamal on negatiivne mõju Merivälja ranna “tervisele”. Loomulik vee liikumine on takistatud. Häiritud on liiva lisandumine Pirita rannale, mistõttu on liivariba ranna Merivälja-poolses osas pea olematu – lained loksuvad juba praegu vastu  rannamände! Tekkinud on seisva vee ja haisuga lahesopp. Sadamaga kaasnevad süvendamised hakkavad lisaks mõjutama vee läbipaistvust, ökosüsteem hävib, luiged, muud merelinnud ja kalad kaovad. Muudetud rannajoon ja  rajatised, mis ei lase veel looduslikult ringelda, soodustavad kõiki keskkonnaprobleeme.

 

Elanike vastuseis sellele arendusele ei ole pime. Ranna tee äärne osa Merivälja rannast on linnatsoonis ainulaadne  –  kivikülvi ja rändrahnuga ülalt hästi vaadeldav meri otse astangu all, kaunite luikede ja teiste merelindude ilu, kõrgete lainete vaatemäng, päikeseloojangud ja avar vaade üle lahe vanalinnale, mis on tugevas kontrastis otse jalge ees avaneva võimsa looduspildiga. Kuigi on probleem selle ala korrastatusega ning muuli omanikul on kohustus tagada alal heakord ja ohutus, ei ole selle lahendamiseks vaja kordades suuremat probleemi. Väljapakutav ei ole lahendus muuliala „kordategemiseks“.  Arvame jätkuvalt, et arenduse peamine eesmärk on kaldale hoone püstitamine ning sadam on eeskätt ettekääne kaldale ehitatava hoone õigustamiseks ja selle väärtuse tõstmiseks. Suure hoone rajamise lubamine keeluvööndisse tähendab edaspidi rohelist tuld uutele hoonetele rannaalal. Jääb ka jätkuvalt arusaamatuks, miks on vaja lisaks tekkivatele või süvenevatele keskkonnaprobleemidele kavandada linna maa võõrandamist ja muinsuskaitse vööndiga kaitstud mereala niivõrd suures ulatuses kasutusse andmist arendaja erahuvi elluviimiseks.  

 

Selts esitas 20.06.2018 oma esindaja Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaadi Allar Jõks vahendusel Tallinna linnaplaneerimisametile ja Tallinna linnavõimu esindajatele taotluse avalikul alal planeerimismenetluse lõpetamiseks. Lisaks tegi selts 20.07.2018 taotluse Tallinna Keskkonnaametile planeerimimenetluse lõpetamise ettepaneku tegemiseks kaasuvate keskkonnamõjude tõttu. Toimunud on ka kohtumine Tallinna Linnaplaneerimisameti esindajate, Tallinna linnavõimu esindajate ja seltsi esindajate vahel. Tulemas on kohtumine Tallinna Keskkonnaameti esindajatega.

Toetuse kogumine

Merivälja Aedlinna Selts pöördub oma liikmete ja elanike poole palvega toetada seltsi rahaliselt õigusabiteenuse ja ekspertarvamuste eest tasumiseks. Elanikud on juba annetanud seltsile õigusabiteenuse kasutamiseks märkimisväärseid summasid. Mõistagi on selts kõigile senistele toetajatele äärmiselt tänulik! Siiski  vajame täiendavat rahalist toetust, et tagada õigusabi teenuse jätkumine. Seetõttu palub Merivälja Aedlinna Selts jätkuvalt elanikelt rahalist toetust, mida vajame õigusabi eest tasumiseks muuliala planeeringumenetluses. Raha saab üle kanda Merivälja Aedlinna Seltsi arveldusarvele EE102200221066831610, makse selgitusega „õigusabi

Kõiki laekunud toetusi kasutatakse üksnes sihtotstarbeliselt juriidilise abi tagamiseks sadama ja ebamõistlike mahtudega hoone ehitamise vältimiseks.

Äratuntavalt on elanike enamus sellisel kujul planeeringulahenduse vastu, mh kaasamiskoosolekul läbi viidud hääletus väljendas elanike üksmeelset vastuseisu sadama ehitamisele. Selline tugev kohalike elanike vastuseis annab meile uskumust, et seisame õige asja eest.

Vastame meelsasti kõikidele täiendavatele küsimustele. Lisainfo: merivaljaselts@gmail.com

Muuli ajaloost

Merivälja asumi tekkimine on mõjutatud Nõmmel toimunust. Saku Suvituskoha Heakorra Eest Hoolitsemise Selts kavandas Saku aedlinna rajamist Nõmme aladele. Kuna kavandatava aedlinna aladele ehitati Peeter Suure merekindlus ning ka Eesti Vabariigi sõjaväel oli sealset piirkonda vaja, otsustati 1924 anda Saku Heakorra Seltsile äravõetud maa asemele Viimsi mõisast eraldatud allikaterohke lage karjamaa. Selle ala nimi oli Meriväli ja viitas mereäärsele väljale. Meriväli nime asemele pakuti ka Merelahe ja Viimsi nime, kuid aedlinnale jäi esialgne nimi. Merivälja teest mere pool asus 1920 aastast alates Kaasiku allasum, mida rahvas on kutsunud ka Kaasiku külaks. Loe edasi siit!