Kärt Summatavet on eesti ehtekunstnik, disainer, õppejõud ja teadlane. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti eriala ja kaitsnud kunstidoktori väitekirja Helsingis. Ta on Aalto Ülikooli doktor, loovuse ja loomemajanduse valdkonna ekspert. 2019-2020 oli Kärt Summatavet Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Merivälja elanik.
” Praegune vaade Tallinnale ja merele on suure väärtusega. See on nagu muusika mõistmine – kui sa ei oska sümfooniat ‘lugeda’ ja nautida, siis mõtledki ainult sellele, palju pilet maksis. Rannikula muutes rikutakse jäädavalt kohamälu ja imelist ruumitunnetust, mida merekallas ja kohalik atmosfäär kasvõi minu välismaistes külalistes tekitab. Nad rõhutavad, et eestlased on seni eriliselt suutnud säilitada midagi, mis nende maades on raha survel ära hävitatud. Paljud mu sõbrad ütlevad, et oleme Tallinna nii unikaalse kohana suutnud hoida ja arendada, mida muu maailm, eriti 60ndatel kultuurimaastikke jäädavalt hävitanud keskeuroopa heaoluriigid oma elumaastikega ei suutnud. Nad ütlevad, et neid tõmbab Tallinnasse just see, et lühinägelikkusega ei ole rikutud ära midagi, mis on väärtus juba lähitulevikus. … Kui Merivälja kultuurimaastik on hädaohus, on meil õigus ja kohustus oma kodukandi eest muretseda ja elukvaliteedi põhialuseid kaitsta.”
Pirita-Merivälja rannikuala näol on tegemist kauni rannikumaastikuga Eesti pealinna südames, tiheda asustusega alade vahetus läheduses. Merivälja rannikuala on ainulaadne mitmete komponentide üheaegse avaldumise tõttu – suhteliselt kõrge ja järsk rannaastang, nõlv langeb lõuna poole, kivikülviga meri otse astangu all, kaitstava loodusobjektina rändrahn, astangult ja kaldalt hästi vaadeldavad vaated Pirita rannamännikule koos supelrannaga, merelindude rohkus, lahesopi avatus tugevatele tuultele ja looduse vaatemängulisusele (lainete murdumine, päikeseloojangud), avar vaade üle lahe Tallinna siluetile ja Vanalinnale, mis on kontrastis otse jalge ees avaneva võimsa looduspildiga. Rannikualalt avanevad üle lahe vaated Vanalinnale ja Tallinna siluetile. Madala, kivise rannikumere puhul on muuhulgas tegu loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübiga “Karid”.
Rannikuala loodusliku tuuma moodustavad hästi väljakujunenud vana rannamännik ja Mähe oja, rannikuala idaosas võib näha kivikülvi elemente.
Piritapoolsel rannikualal on liivarand ja avalik supelrand. Pirita supelranna alaga paralleelselt kasvab esinduslikus seisundis rannamännik. Merivälja pool asub rannaala, mis linnapool muuli on kivine, Viimsi pool muuli on aga kiviklibune liivarand
Silver Sternfeldt on keskkonnapsühholoog ja Merivälja Seltsi juhatuse liige. Ta on kirjutanud 2018 aastal uurimustöö “Paigakiindumus ja restoratiivsus Pirita rannaalal”.
Nüüdisruum vajab inimkeskust, funktsionaalsust ja esteetilisust. Loe siit.
Merivälja muuli paviljon koos treppide, muuli ja lähima ümbrusega moodustavad tervikliku maastikuarhitektuurilise ansambli kaug- ja lähivaadetega. Paviljonil on suurepärane mereäärne asukoht ja seda ümbritseb väärtuslik linnaruum.
Foto: Toomas Tuul
Foto: Peep Sooman
Merivälja muuli kompleks paikneb muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatesektoris, millelt avaneb panoraamvaade rannamännikule, Tallinna lahele ja unikaalsele Tallinna siluetile. Merivälja muulilt avanevad suurepärased vaated Tallinna vanalinnale kui UNESCO maailmapärandi objektile. Üle lahe avanev vaade nn kilukarbi-siluetile on Tallinna üks sümboleid. Üldistades võib selle lugeda ka merevaateks.
Üldistades võib selle lugeda ka merevaateks. Uuringud on välja toonud, et mere vaatlemise juures on suurimat heaolutunnet tekitavaks komponendiks inimtekkeliste mõjude puudumine. See omab suurt rolli inimese vaimse tervise kujundamises ja stressitaseme alandamises. Vaated rohelusele ei andnud samaväärset rahustavat tulemust võrreldes ookeani- (või antud juhul, mere) vaatega. Seega pikk merevaade horisondile on mitmes mõistes väga väärtuslik ala omadus. Pearson, A.L., (2016) Residential exposure to visible blue space (but not green space) associated with lower psychological distress in a capital city Health & Place Volume 39, Mai 2016, lk 70–78
Foto: Aleksandr Abrasimov
Pirita rannikualal on kaunis rannamännik koos supelrannaga. Kogu pika Tallinna merepiiri ulatuses pole meil teist sellist paika, kus mets ulatuks rannajoonele nii lähedale ja moodustaks visuaalselt ühe terviku. Pirita rannamänniku puude vanus puistus on juba 160-aastat.
Pirita rannamännik 2021. Foto Ülle Hilep
Pirita rannamännik. Foto A. Kõrgend
Pirita rannamännik on tüüpiline luidete kinnistamise eesmärgil rajatud rannamännik. Kaitsealustest haruldastest taimedest on Pirita rannamännikus leitud tumepunast neiuvaipa, aas-karukella ja roosat merikanni. Pirita rannamännikus on kohatud 55 liiki linde, kellest 26 ka seal pesitsevad ehk tunduvalt rohkem kui enamuses Tallinna parkides. Pirita rannamännik moodustab osa Tallinna tuntud siluetist igale mere poolt ja Viimsi poolsaare poolt linnale saabujale.
Meriväljal on oma soodsa asukoha tõttu merekaldal ning ilmakaarte suhtes pea igaõhtused suurepärased vaated päikeseloojangule, mil päike vajub lõpuks horisondi taha. Päikeseloojangu nähtavus ja pikkus oleneb aastaajast, kuid päikeseloojang on pea alati vaadeldav.
Foto: Aleksandr Abrasimov
Foto: autor teadmata
Foto: A. Kõrgend
Merivälja muul on läbi kogu oma eksisteerimise aja täitnud nii lainemurdja kui ka populaarse vaateplatvormi funktsiooni paisklaine ning tormise mere nautijatele.
Foto: Aleksandr Abrasimov
Foto: Aleksandr Abrasimov
Merivälja muuli ümbrus ise on maaliline kivikallas.
Foto: Tiit Mõtus
Foto:Tiit Haljand
Rannikualalt avanevate unikaalsete vaadete tõttu on Merivälja rannikuala aastaringselt armastatud puhkekoht nii kohalikele, tallinlastele kui ka turistidele. Merivälja muul on läbi kogu oma eksisteerimise aja täitnud ka populaarse vaateplatvormi funktsiooni. Ka Pirita rannamännik on armastatud looduslik vaba aja veetmise paik. Tänu mere lähedusele vaheldub rannikualal õhk sagedamini ja on puhtam.
Pirita supelrannaala koos rannamännikuga ning Merivälja muuliümbruse ala koos kivikülvi ja Merivälja muuli arhitektuuriansambliga on ühtne terviklik puhkeala, mille väärtus on täna eksponeerimata. Pirita-Merivälja rannikuala omab olulist väärtust pealinna puhkealade potentsiaalselt väärtuslikuima tuumalana. Head eeldused on ka Merivälja oma ranna loomiseks muulist Viimsi poole jääval alal. See on paljude kohalike elanike unistuseks.
Foto: Tiit Mõtus 2022
Rändrahnud on Merivälja looduspärandiks. Merivälja piires on mitu kaitsealust rändrahnu: Merivälja Hiidrahn, Merivälja Suurkivi, Väina tee kivi ja Aia peatuse rändrahn.
Aia tee rändrahn. Foto: Ilme Parik
Merivälja Hiidrahnu ümbermõõt on 26,4 m. Rahn asub Merivälja pansionaadi territooriumil. Kivi on põhiplaanilt korrapäratu ovaalse kujuga. Kivi on kuni pooles ulatuses maa sees.
Kaitstav loodusobjekt. Andmed riiklikus keskkonnaregistris
Andmed looduskaitseregistri elektroonilist andmebaasis EELIS
Foto: Ilme Parik
Foto: Ilme Parik
Merivälja Suurkivi. Ümbermõõt 17,2 m. Rändrahn asub Merivälja asumis aadressil Rändrahnu tee 2
Kaitstav loodusobjekt. Andmed riiklikus keskkonnaregistris.
Andmed looduskaitseregistri elektroonilist andmebaasis EELIS
Väina tee kivi. Ümbermõõt 14,2 m. Rändrahn asub Merivälja pargis Väina tee 29 kinnistul
Kaitstav loodusobjekt. Andmed riiklikus keskkonnaregistris.
Foto: Ilme Parik
Aia peatuse rändrahn. Ümbermõõt 13,3 m. Rändrahn asub Meriväljal Aia tee bussipeatusega piirneval Merivälja rannikualal.
Kaitstav loodusobjekt. Andmed riiklikus keskkonnaregistris
Andmed looduskaitseregistri elektroonilist andmebaasis EELIS
Aia peatuse rändrahnu on kohalikud nimetanud ka hülgekiviks.
Merivälja ranniku tänased silmale nähtav seisundimuutused on pannud meid mõistma, kuhu me oma muretu tegevusega keskkonnaküsimuste lahendamisel oleme jõudnud.
Video: Claudius Roosma
Fotod: Sulev Roosma kogust
Video: Claudius Roosma
Ranniku Merivälja poolne osa on inimtegevuse tulemusena toimunud negatiivsete keskkonnamuutuste tõttu (vetikate vohamine, haisuprobleem) alakasutatud ning rohevööndi tähtsust on pisendatud. Kivikülv ning rändrahn objektidena on laiemale avalikkusele eksponeerimata. Sinilipuga piirnev suplusala kahaneb vetikateala laienemise tõttu, kuigi elanike arvu pidev suurenemine kasvatab hoogsalt vajadust supelrannaala laiendamiseks. Potentsiaalset Merivälja suplusrannaosa katab laialulatuslikult prügi ja võõrtaimestik, kive ja liiva veetakse eratarbeks laiali. Kallasraja läbimine kogu ulatuses täna kahjuks võimalik ei ole. Kaldaastang vajub nii erosiooni kui raiete tõttu.
Oluliseks probleemiks Merivälja rannikuvees on eutrofeerumine ehk liigtoitelisus.
Foto: Tiit Haljand
Eutrofeerumise üheks indikaatoriks on makrovetikate ning uusima info kohaselt ka mikrovetikate vohamine, mis madalas vees ja randa uhutuna lagunemisprotsesside käigus tekitavad ebameeldivat lõhna ja vaatepilti. Haisu tekkimise leevendamiseks on vaja tagada rannalähedase vee aereeritus lainete poolt ehk lainetuse jõudmine randa. Seetõttu tuleks välistada tuulevaikseid lahesoppe ja valdavate tuulte suhtes varju jäävaid rannajoone lõike, kus on soodsad tingimused nii vetikate kasvuks kui ka kuhjumiseks ja anaeroobseks lagunemiseks (haisu tekkeks).
Tallinna lahe seisundi hindamiseks on teostatud viimastel aastatel kolm uurimisprojekti, mille põhjal soovitatakse lahe keskkonnaseisundi parandamiseks muuhulgas taastada järk-järgult looduslik rannajoon ja kalda looduslikkus.
Ka Merivälja rannikuala peab tagama rohevõrgustiku printsiipide realiseerumise. Ranna tee äärse rohekoridori funktsiooni tõhususele või taasloomisele pole aastakümneid keegi mõelnud rohkem kui üldplaneeringu seletuskirjas. Pirita üldplaneeringus nähakse ette, et planeeringuala piki Ranna teed on haljas(rohe)koridor maakasutuse funktsiooniga hoiu- ja kaitsemetsaala, mille majandamise eesmärk on keskkonna seisundi kaitsmine. Tallinna rohealade teemaplaneeringus on eraldi välja toodud, et on vaja tagada Pirita rannamänniku ühendamine piki Merivälja rannavööndit Viimsi valla rohealadega (oluline ka rekreatiivse kasutuse aspektist) (lk 102). Konfliktsetes piirkondades tuleb hoiduda rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest (lk 78, 97).
Foto: A. Kõrgend
Foto: A. Kõrgend
Väärib märkimist, et linnaruumis kuulub rohetaristu komponentide alla laias tähenduses kõik, mis aitab peatada elurikkuse kadumist – kõik, mis toimib sademete äravoolusüsteemis, vähendab reostuse ohtu, toodab hapnikku, absorbeerib süsinikku, pakub liikidele elupaiku või parandab vaimset tervist ja heaolu.
2023. aasta uuringu järgi elab Tallinna rohealadel mitusada rebast, metskitse ja jänest ning kuni poolsada põtra. Euroopa kontekstis muudab Eesti pealinna eriliseks ka see, et siin leidub lisaks kopraid ning läbikäigul ilveseid ja karusid.
OÜ Elusloodus uuris Tallinna tellimusel pealinna 20 suuremat roheala ning registreerisid seal paarkümmend imetajaliiki. Viis aastat kestnud uuringuga registreeriti kokku kuni 1500 imetajat.
Püsivalt elab Tallinna rohealadel kuni 30 põtra, neist enamus ida pool Pirita jõge. Väga vähe on põtru Tallinna lääne- ja lõunaosas.
Foto: Tiit Mõtus
Üks rohekoridoride funktsioone on ka võimaldada suurtel linna sattunud imetajatel linnast lahkuda ilma konfliktsituatsioone tekitamata.
Rannikuala terviklikkust ohustab ka pidev ehitussurve. Tervikpildi nägemise puudumise tõttu olemasolevad väärtused ajapikku hääbuvad või kaovad mõnes uues planeerimisprotsessis sootuks. Oluline on huvirühmadele teadvustada, et tegemist on aktiivset kaitset vajava väärtusliku maastikuga.
Kuivõrd ka kliima muutub, tähendab see ka muutuseid atmosfääris – soojeneb õhk, sagenevad tormid ja muutuvad tuulesuunad. Seesugused mõjurid tekitavad aga uue tasakaaluseisundi mere ja maismaa vahel – muutuvad talvised jääolud, kuskil suurenevad rannapurustused, kuskil kiireneb setete ränne ja kuskil nihkub rannajoon kiirema tempoga mere suunas
Torm. Foto Sulev Roosma kogust
Alustada võib näiteks sellest, et püüame pisutki süveneda keskkonnaküsimustesse, mis mõjutavad Merivälja ranniku säilimist. Vaja on mõista protsesse. Näiteks kuidas ühe keskkonnatingimuse taseme muutus muudab ka teiste tingimuste taset ning need muutuvad tingimused koosmõjus tekitavad mingi tagajärje. Näiteks tehisehitiste merre rajamine, mis muudab vee loomulikku ringlust, suurendab vetikaõitsenguid ja eutrofeerumist, muudab liivade liikumise ja rannikuerosiooni protsesse.
Seltsi tähelepanu on täna sellel, et vähendada või vähemalt aeglustada Merivälja-Pirita rannikuala negatiivseid muutuseid inimtekkelise läbimõtlematu mõjutamise tulemusena. Lahesoppi ning rannikualale täiendavate ehitiste rajamine on ainult üks, kuid kõige olulisem inimtekkeline negatiivne mõju, mida saame vältida.
Foto: Hille Marandi
Foto: Ulli Puidak erakogu
Soovime ka kohalikus kontekstis oluliste mäluobjektide varasemalt aktiivsemat mõtestamist, väärtustamist ja esile tõstmist.
Pirita Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad linnaosa kultuuripärandi hulka ka omapärase arhitektuuriga hooned, terviklikult säilinud hoonetekompleksid, tuntud isikute sünni- ja elukohad jms. Muinsuskaitseamet asus seisukohale, et Ranna tee 1 paviljon ja Merivälja muul võiksid olla sellised objektid, mis on väärtustatud ja hoitud kohalikul tasandil. Tallinna Linnaplaneerimise Amet hindas Merivälja sadamakai laeva- ja bussiootepaviljoni koos muuliga linnaruumiliselt väärtuslikuks ansambliks, mille arhitektuurne lahendus väärib säilitamist.
Foto: Tiit Mõtus
Seltsi püüdlusteks on Pirita-Merivälja rannikuala väärtuste teadvustamine ning sobival viisil kaitsmine. Soovime, et Pirita-Merivälja rannikualal loodaks täiendavaid võimalusi puhkamiseks, loodusturismiks ning looduse ja koduajaloo tutvustamiseks. Soovime Meriväljale oma randa.
Foto: A. Kõrgend
Merivälja rannikuala omab kogu Tallinna tähenduses puhkeala väärtust. Puhkeotstarbelise kohaliku kaitseala moodustamine Pirita-Merivälja rannikualal oleks üheks võimaluseks rannikuala kaitsmisel ja sellele sobilike kasutusviiside leidmisel. Selts soovib osaleda otsuste kujundamisel neis küsimustes.
Selts toetab tervikliku ja sõltumatu ekspertiisi tegemist, mis keskenduks kogu Pirita-Merivälja rannikualale ning objektiivselt hindaks selle kauni rannikumaastiku loodusväärtuste ja sellel asuvate väärtuslike objektide kaitse alla võtmise eeldusi ja otstarbekust, samuti planeeritavate kinnisvaraarenduste mõju. Meie hinnangul Pirita-Merivälja rannikuala terviklikku kooslust ei ole võimalik tagada eraldi koostatavate planeeringute kaudu.
Läbimõeldud kaitsekorralduse rakendamine ja sobilikud puhkeala kasutusviisid annaksid võimaluse ka meie lastel jätkuvalt nautida lummavaid merevaateid ja päikeseloojanguid, Pirita supelranda ja rannamännikut, Merivälja kivikülvi ja rändrahnu ning jalutada vabalt pikki rannaäärt Piritalt kuni Miidurannani.
Euroopa Maastikukonventsioon rõhutab kohaliku tasandi otsuste olulisust maastike kaitsel, planeerimisel ja korraldamisel. Looduskaitseseaduse § 10 lg 7 p 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil saab kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtta ka volikogu ilma planeeringut koostamata.
ÜLESKUTSE
Pirita – Merivälja rannikuala saatus sõltub meie tänastest tegemistest ja otsustest, tule ja räägi kaasa või toeta meie tegemisi rahaliselt! Rahalise toetuse abiga saaksime korraldada teadlikkust suurendavad kampaaniad, tellida vajalikke uuringuid/eksperthinnanguid ning tasuda omaosaluse keskkonda säästvate projektide jaoks lisarahastuse saamisel.
Vajame ka teadmispõhist abi looduskaitse taotluse esitamiseks olemasolevate kultuuri- ja looduspärandi ning puhkeväärtuse käsitluseks.
Otsime Merivälja ja Pirita rannikuala looduspärandi meeskonda ASJATUNDJAID
PAKUME
• Seltsi tuge
• Võimalust teha midagi tõeliselt suurt ja olulist Merivälja ja Pirita kontekstis
• Võimalust leida ja kaasata sobivaid asjatundjaid ning taotleda tegevuse toetuseks rahalisi vahendeid
Huvilistel palume kontakteeruda: merivaljaselts@gmail.com
Ootame ka soovitusi asjatundjate kaasamiseks.
Küpsiste kasutamine ja privaatsustingimused
Merivälja Seltsi kontakt
© Copyright 2022-2024 | Merivälja Selts