Merivälja elanikud

Suurepärane kogumik Meriväljal elanud tähelepanuväärsete  elanike tutvustamiseks:

Raamat Merivälja aedlinna ajaloost ja inimestest.
Raamatu koostajad Kaja Laanmäe ning Henno Ustav 2001

Merivälja esimese ringi ehitajad olid jõukam keskklass ja sellest eriti kiht, kes eelistas linnakärale vaikust ja looduslähedust. Valdavalt oli see suvekodu rajamine lisaks korterile linnaelamus. Suures osas oli see ka moejoone järgimine. Ja oli veel üks tingimus, mis pidi olema täidetud – suvekodu rajajal pidi olema suvel rohkesti vaba aega, tühjalt seismajäänud suvekodul polnud mõtet. Sellepärast torkab siinsete esmaasukate seas silma näitlejate, õpetajate, vabakutseliste osakaal. 

Vana-Meriväljat asusid ehitama riigiametnikud, töösturid, kaupmehed, ka sõjaväelased, näitlejad, muusikud, laevakaptenid ja teised majanduslikult kindlustatud elanikekihti kujundanud elanikud. Näitlejad said Meriväljale kodu rajamiseks riigi poolt tagatud soodustingimustel laenu. Seda kasutasid neist päris paljud, nii et Meriväljat nimetati vahel ka näitlejate linnaosaks.

Meriväljal on elanud näiteks: Enn Adamson, Tiia Adamson, Mare Annus, Edgar Arro, Toivo Asmer, Tõnu Bachmann, Are Eller, Aare Heinlaid, Johannes Hint, Peep Jänes, Jüri Järvet, Valdo Jürilo, Amanda Jürilo, Kristiina Kaasik, Veljo Kaasik, Johannes Kaljola, Arno Kallikorm, Linda Kallikorm, Tõnu Kark, Raine Karp, Juhan Kerdi, Villem Kesker, Peeter Kirik, Milvi Koidu, Hanno Kompus, Andrei Kormashov, Nikolai Kormashov, Luule Kormashova, Orest Kormashov, Raimund Kull, Tiit Kuusik, Jüri Lass, Jaan Lattik, Aleksander Lavitski, Robert Lepikson, Johhanes Ligema, Ivo Linna, Reet Linna, Oleg Ljadov, Olav Lukin, Agu Lüüdik, Tiit Madalvee, Iko Maran, Aadu Mardi, Jutta Matvei, Uno Mereste, Enn Meriväli, Peeter Meriväli, Gustav Naan, Mati Nuude, Valdur Ohakas, Paul Olak, Rahel Olbrei, Peeter Paemurru, Kristjan Palusalu, Maie Penjam, Urmas Puhkan, August Pulst, Helmi Puur, Enn Põldroos, Nora Raba, Tiiu Randviir, Arnold Rebast, Nikolai Reek, Liina Reiman, Eduard Reining, Elmar Runge, Sirje Runge, Eha Rünne, Hans Rüütel, Raido Rüütel, Bernhard Salong, Rein Sprenk, Mait Summatavet, August Sunne, Mait Johannes Sõerde, Alfred Sällik, Jaan Talts, Herbert Tamm, Toomas Tarm, Leopold Tensing, Elle Tikerpäe, Kaarel Tooma, Ilmar Torn, Olga Torokoff, Konstantin Trakman, Edgar Tõnurist, Rein Tölp, Urmas Tölp, Eduard Türk, Maria Türk, Arvo Uukkivi, Ivo Uukivi, Marika Valk, Jaan Vares, Urmo Valte, Margarita Voites.

Jaan Kross Merivälja muuli juures Saksamaalt külla saabunud tädipoja August Hamburgiga.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Aleksander Dreverk. Merivälja esimese maja omanik
Merivälja Aia tee nr 1 krundil riisumas 1920 
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Peeter Kirk. Saku Suvituskoha Heakorra Eest Hoolitsemise Seltsi ja Merivälja Aedlinna Heakorra Seltsi esimees
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

 Alfred Sällik. Estonia teatri näitleja.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Merivälja, Ida tee, krunt nr 87, Alfred Sälliku suvila. Vasakult Agu Lüüdik, Grete Lüüdik-Sällik, Alfred Sällik, Elisabeth Neuberger ja Benno Hansen.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

August Pulst (1889-1977), maalikunstnik, muuseumitöötaja ja kodukandiuurija. Muuseumi- ja muusikategelane kunstnik August Pulst Meriväljal kodu-uurijate ekskursiooni juhtimas.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Gustav Runge elamu Meriväljal Põhja tee kruntidel nr 9, 10, 11 (praegu Hõbkuuse tee 32)
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Kahekordne olümpiavõitja, maadleja Kristjan Palusalu.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Eduard Türk – Eesti näitleja ja lavastaja,  portreefoto
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Merivälja, Lääne tee 25. Eduard Türk oma maja ees.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Kingissepa nim TRA Draamateatri näitleja NSV Liidu rahvakunstnik Jüri Järvet oma kodus Meriväljal.
Tallinna Linnaarhiiv

Koorijuht Arno Kallikorm abikaasaga oma koduõues Meriväljal Võra tee 28.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

RAT Estonia ooperisolist Tiit Kuusik oma kodu aias Meriväljal.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

RAT Estonia ooperisolist Tiit Kuusik oma kodu aias Meriväljal.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Majandusteadlane Uno Mereste
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Majandusteadlane Uno Mereste 
Foto: Kai-Reet Mereste Tennes erakogu

Majandusteadlane Uno Mereste 
Foto: Kai-Reet Mereste Tennes erakogu

Majandusteadlane Uno Mereste 
Foto: Kai-Reet Mereste Tennes erakogu

Majandusteadlane Uno Mereste 
Foto: Kai-Reet Mereste Tennes erakogu

Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu lõpetajad Helle- Reet Helenurm, Kalju Komissarov ja Tiiu Randviir Meriväljal. 1968
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Õpetaja Pille Sild esimesel koolipäeval Merivälja Algkoolis.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Eesti Olümpiakomitee president Arnold Green (vasakult), EOK-i liige Jaan Talts ja Eesti Panga president Siim Kallas Barcelona olümpiamängudele pühendatud mälestusmündiga.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Tehnikadoktor Johannes Hint.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Helju ja Johannes Hint oma kodumaja rõdul Meriväljal.
Foto: Saaremaa Muuseum

 

Smuul, Juhan – kirjanik ja publitsist.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Eesti NSV rahvakirjaniku Juhan Smuuli Meriväljal asuva viimase kodu kaminatuba.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Eesti NSV teeneline arhitekt, RPI “Eesti Projekt” arhitekt Raine Karp.
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Eesti NSV teeneline arhitekt Peep Jänes.
Tema töö: Ridaelamu Meriväljal Ranniku tee 29
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

Arhitekt Veljo Kaasiku 50. juubel Meriväljal. Rattal Veljo Kaasik
Foto: Tallinna Linnaarhiiv

foto Paul Pinna albumist: Paul Pinna Merivälja Müllersteini villas, perega, koeraga
Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Viktor Kuik (sünd 1937) on ainulaadne graveerimiskunstnik, kes elab Meriväljal. See on üsna haruldane oskus ja eriala. Nüüdseks on Viktor graveerimistööd teinud 50 aastat.  Ta on teinud medaleid paljudest Eesti suurmeestest. Ta on lõiganud vaske ka kõik ligi 350 Eesti mõisa ja sadakond kirikut. Viktori kodu seinal ripub raamitud puitplaat, millele on kinnitatud vaskplaadist välja lõigatud Eesti kaart. Sellele on ta originaalpiltide järgi asukohtadele vastavalt millimeetrise täpsusega graveerinud ligi 350 Eesti mõisat ja sadakond kirikut. 20. novembril 2015 toimus Laulasmaal südamlik kohtumine, kui Arvo Pärdile andis tema auks valmistatud hõbedast medali üle Viktor Kuik.

Nüüd, Merivälja 100 aastapäeval, on tema käe alt tulnud Merivälja 100 aastapäeva tähistav meenemedal. 

Jüri Kutsar ja Viktor Kuik

Enne graveerimisega tegelemist oli Viktor Kuik Puurmani keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja. Viktori spordilembuse kohta võib öelda, et pärit on see juba maast madalast. 1954. aastal Tartu 1. keskkoolis (praegu Hugo Treffneri gümnaasium) kuulitõukes ja kettaheites püstitatud koolirekordid püsivad imekombel siiani Viktori nimel. Tol ajal olid need koguni Eesti kuueteistaastaste rekordid.

Viktor Kuik oma viimase raamatuga

Viktor Kuik kogub ka postkaarte ja fotosid. 2020 aastal andis Viktor Kuik välja raamatu „Eesti lugu: vanad postkaardid jutustavad.“ Teoses on 400 lehekülge ajalugu ja fotopostkaarte. Viktor Kuik on välja andnud kaks raamatut Piritast, mille sisu on aegumatu. 2022 valmis lisaks varasemale raamatule „Pirita elu ja ilu“  Viktor Kuigi uus  raamat „Pildil on Pirita“.  Seal on postkaarte ja fotosid läbi aegade, unikaalseid fotosid Meriväljast ja Piritast.  Raamatut saab soetada otse autorilt. Kontakti autoriga vahendab Merivälja Selts (e-post: merivaljaselts@gmail.com )

Fotol Viktor Kuik ja Arvo Pärt. Foto Arvo Pärdi keskus.

Kuna Meriväljal jäi tühjaks suguvõsa maja, tuli Viktor linna. Viktori sõnul oli töö otsimisel eelduseks see, et ta midagi omaenda kätega teha saaks. Ta sattus TSK-sse. Sport, kus teda algul suure pressi taha märke välja lööma pandi. Meistergraveerija märkas Viktoris kunstiannet, torkas rauatüki ette ja ütles, et proovi kätt,” meenutab Viktor.

Viktori esimene graveerimistöö oli Tallinna pesumajade märk. “Mäletan, et kartsin, et sellest tuleb nüüd üks kõva peapesu. Aga ei, õnneks jäädi ikka rahule,” ütleb ta.

Selleks, et graveerijaks saada, on Viktori sõnul vaja head silma, ruumitaju ja kannatust. “Päris ilma käsitöökogemuseta inimene ikka hakkama ei saa,” arvab ta.

Viktori hobiks on ka suveniirmärgid. Ka nendest on Viktor Kuik avaldanud raamatuid.

Sporditegemise kohta on öelnud Viktor, et seda tuleb teha mitte tagajärgede, vaid enda pärast. Sellepärast, et liikuvust säilitada ja et kangeks ei jääks. Sest koos kehalise kangusega kaob ära ka mõtteteravus. Kui keha on vaba, siis tunned ennast füüsiliselt hästi, mõte liigub paremini ja oled ise elavam ja energilisem. Võid veel armuda ja armastada. Aga kui muutud vaimselt tuimaks, siis pole lõpp enam kaugel. Siis pole millelgi enam mõtet,” ütleb Viktor.

Kirja pannud Merivälja Selts ja Janno Zõbin.

MERIVÄLJA SPORDIPOISTE “OLÜMPIA „

Omaalgatuslik spordipoiste jõukatsumine
1957 – 1958–1959 a
Oma jõududega rajatud väike spordiplats asus Ranna tee 6 hoovis 

Rühm spordivaimustusest Merivälja poisse rajasid omal jõul Ranna t 6 hoovi väikese spordiplatsi, kus sai võtta mõõtu mitmel kergejõustiku alal: harjutada kõrgushüpet, kaugushüpet, kolmikhüpet, kuulitõuget ja erilisena veel teivashüpet. Pargi teel sai mõõtu võtta  veel 60m jooksus.

 Linnapoisist Toomas Uba ( 1945 – 2000 ) ettevõttel sai koostatud kümnevõistluse eeskujul punktitabel, mis võimaldas mõõtu võtta kolme ja viievõistluses. Selline mitmevõistlus viidi läbi 3-4 tunniga ja oli küllatki pingeline. Omakoostatud punktitabel oli algeline, kus oli mõõtu võetud T.Uba isa Reginaldi (Berliini 1936. a OM  osavõtja 1500m jooksus) nõuannetest.  Meie jaoks oli huvitav Toomase ümberjutustused ta isa juttudest, kes oli näinud Berliinis imesportlast Jesse Owensit kes võitis 4 kulda ja tegi 2 maailmarekordit mis püsisid oma 20 aastat. Kuuli ( 5 kg) muretsesime seepärast, et  Merivälja nooruk  Rein Sprenk oli rekordimees ja sportlik eeskuju kõigile, tema pilte oli tihti nii Õhtulehes kui Noorte hääles.

Rein Sprenk ja Berliini OM välkjooksja J. Owens

Piltidel näeme meie  iidoleid Jesse Owensi ja Merivälja poissi Rein Sprenki , Eesti rekordimees. 

Võistlused toimusid omaalgatuslikult ehtsas poiste omavahelise konkurentsi ja nääkluse õhkkonnas. Poiste vanus oli erinevatel aastatel 14 –18 a vahel.

Osavõtjate nimestikust leiame järgmised poisid:

  1. Tõnu Bachmann
  2. Tiit Kalmberg
  3. Tõnu Kudeviita
  4. Marius Madalvee
  5. Mart Ojasalu
  6. Mati Nuude
  7. Teet Paalmäe
  8. Olev Paljasmaa
  9. Jüri Parra
  10. Arvo Sanderkoff
  11. Enn Sprenk
  12. Jüri Sprenk
  13. Eerik Stamberg
  14. Toomas Struss
  15. Heiki Toomla
  16. Toomas Uba
  17. Andres Vooremaa
  18. Madis Vooremaa
  19. Jaan Vähesoo

Peale selle nimekirja olid spordiplatsil käinud jõudu proovimas ka paljud teised kohalikud poisid  nagu Toomas Sõmer, mõned Meriväljal suvitanud poisid jt

 Võistlusteks said ise koostatud ka edetabelid ja nn meistrinormid. Huvi pakub ka tehniline iseloomustus kõrgushüppe stiilides:

RULLSTIILIS  hüppasid:: O.Paljasmaa, T. Uba , J.Vähesoo, T.Struss, J.Parra, M. Madalvee, T.Kudeviita , A.Vooremaa, A.Sanderkoff

SISEJALA STIILIS: M.Ojasalu ja T. Bachmann

KÄÄRI ehk  „karjapoissi“: E.Stamberg, M.Vooremaa , E.Sprenk

Meie aja kõrgushüppe näited: V.Brummeli rullhüpe ja Mart sisejala hüpespordiplatsil

 

Meie hoovispordi mälestuste pildid on Tõnu Kudeviita tehtud, kellel oli tore väike saksa klappkaamera ja teeb selle aja piltidega elavaks.

Kuulitõuget õpib Mart 13.a  

Sportimiseks sobis ka mereäärne nõlvaalune endise Mere puiestee kohal. Seal sai harjutatud kuulitõukamist, kuna see ei rikkunud kõnniteed oma aukudega.

Kuuliga sai tehtud mitmevõistluset : vasaku käega, parema käega tõuge, jalge vahelt taha vise ja kahe käega üle rinna taha heitmine. Väga mitmekülgne ja hea mitmevõistlus.

Lisaks sai Merivälja muulil käidud ujumas ja teha vanadelt sadamapostidelt vettehüppeid.. See aeg oli seal  sadamas veel kuni kahe meetri kõrgusi palgiotsi mis sobisid nn peakate hüpeteks. Merivälja muulil oli õhtuti palju ujujaid , muidu suplejaid nii vanu kui noori. See oli nagu Merivälja inimeste rituaal õhtupoolikul muulile suplema  tulla mida juba aastakümneid enam pole. Merevesi oli siis küllalt selge kuid enamasti siiski külm , vaid 17 -20 kraadi.

Sportimise asjatundja oli just Uba Toomas kes jagas hüppetehnikaid ja õppis 21. Keskkoolis kus keegi koolipoiss Hensen hüppas saalis rulli 1.90 m ! Sellel ajal tänast nn flopphüpet veel ei tuntud,  kuid ilma tegi vene nooruk Vateri  Brummel kes hüppas rekordiks 2.18 ja hiljem 2.26 m Lehtedes oli selle imehüppaja lennukad pildid.  Sellel ajal nn flopp ei tuntud st selg ees  lati ületamist.

                                              *  *  *

KUULITÕUGE toimus 5kg ja isegi 7,2 kg kuuliga ; populaarne oli nn mitmevõistlus : parema-vasaku käega , jalge vahelt taha , kahe käega ette ja mis lõppes üle pea kahe käega taha heitmisega. Seda tehti pargiteel tulemusi teineteise otsa liites kauguse peale.

 Võidujooksu sai proovitu pargiteel, kus läks tee kitsuse tõttu nügimiseks ja meil puudus stopper. See ei võimaldanud sprindijooksu kavasse võtta .

Eriti põnev harrastus oli TEIVASHÜPE, mis on üpris keeruline spordiala kus kitsastes tingimustes ja kehva varustusega sai  treenimise järgi tehtud kuni 3 m hüppeid . Asjatundjate järgi oli puust ja bambusest teibaga hüpped umbes 1m viletsamad kui moodsa fiiberteibaga täna. Vaatamata iseõppimisele ja viletsale oskusele omandati hüpe kiiresti ja on ime , et ei toimunud õnnetusi. Maanduda tuli mere äärest käruga veetud liivakasti . Samas sai hüpatud ka kaugushüpet.

 Hüppab  Mart, primitiivse teibaga lendas üle 3 m kõrgusest. 

Võistlused on olid väga elavad ja kärarikkad: tehti nalju , lõõbiti ja arutati päevaküsimusi. Erilist tooni andsid kaksikutest Enn ja Jüri Sprenk,  kus kangem sporditegija oli just Enn. Toomas Uba oli paar aastat noorem ja tema nn trump oli ikka kõrgushüpe kus demonstreeris oma rullstiili. Tugevata jalgadega Enn hüppas karjapoissi. Hea hüppemees kui kuulitõukaja oli Olev Paljasmaa , üleaia naabri poiss.

Ujumine Merivälja vanal muulil

Vanal lagunenud Merivälja muulil sai 3 korda päevas käidud ujumas vaatamata ilmadele. Meri ja ujumine on mind alati tõmmanud ja suved möödusid tihti rannas.  Suveõhtutel kogunes tihti peale tööd rahvast lagunud muuli kivivarele suplema kuigi vesi on reeglina jahe kuni 18 kraadi ja maatuulega isegi 14 kraadi . Ujumist õppisin visalt iseseisvalt ja üritasin õppida ehtsat kroolimist, konnaujumist ujusin käte jõul kus jalgade õiget tööd ei õppinud õieti ära kogu elu, isegi hiljem mitu aastat Peda aeg basseinides oli jalgade töö vale.

Mul õnnestus 1955. a sügisel saada ainsasse Tallinna basseini ujumistrenni Ujula tänaval ja õppida 3 kuud treeneri  ( U. Sirge) käe all,  kuni jäin talvel kahepoolsesse kopsupõletikku ja olin kuu aega lastehaiglas, kus sain 3 süsti päevas, nii kintsud kui käsivars oli süstlaauke täistipitud …

Sellest 3 kuust trennis aitas mulle kogu eluks,  kus mul kunagi polnud raskusi võistlustel ujumise normidega ja ega kartnud kaugele merele kroolides uppumist.  Rohekas sinine veevool mullitas silmis,  kuna kroolisin alati lahtiste silamadega.   Kui lahe !         

Merivälja muuli juures 1956.a jahedas puhtas merevees kroolimas ( T. Kudeviita pilt)

Pildil teevad Lurichit Enn , Eerik ja Mart.  Lurichi 16 kg sangpomm kuulus ka sportimise juurde ja see arendas kiiresti jõudu. Kahepuudane käis aga veel üle jõu.

Georg Lurich Eesti spordi suurkuju ja rahvusiidol.

Põhilise seltskonna moodustasid need poisid piltidel:
Sprengi,  Enn ja Jüri, loeb Olev kes vaatab  tulemusi . Enn võttis sisse võitlusasendi… mida nii kardeti…

Merivälja mürglipoisid Enn ja Jüri koduhoovis

Spordiplatsil Olev Paljasmaa , Mart ja Teet Paalmäe

Huvitav oli ka nooremate väikeste poiste sportimine, kus proovisid oskusi 7 –11 a poisid :

  1. Toomas Kasemets 7a vana
  2. Tiit Erm 9a vana
  3. Reevo Paalmäe 8 a vana
  4. Tõnu Mittov 9 a vana
  5. Heikki Toomla 11 a vana

 

 Tulemused :

Kõrgushüpe : 
1. Toomas Kasemets      78 cm      7 a
2.Reevo Paalmäe             70 cm      8 a
3. Tiit Erm 60 cm       9 a

  NB!  Teivashüpe:

  1. Reevo Paalmäe  110 cm
  2. Toomas Kasemets 80 c
  3. Tõnu Mittov         80 cm

 

Mitmevõistluses koguti 5 alaga rahvusvahelise tabeli järgi:

  1. Sprengi , Enn                   2161 p
  2. Ojasalu , Mart               1903 p
  3. Vähesoo, Jaan              1827 p
  4. Paalmäe, Teet                1483 p
  5. Paljasmaa .Olev              1464 p 
  6. Bachmanni, Tõnu          1080 p

                                  *  *   *

Kuna väikeaias oli hoojooksu maa lühike, sai kasutatud väikest lauast meisterdatud  hoolauda . Sellega karati teibaga :

  1. Sprenk 3m 10 cm  !
  2. M.Ojasalu             3m 20 cm
  3. Paalmäe 2m 70 cm

Madala liivakasti tõttu olid 3m kõrgused juba ohtlikud ja ime, et luud terveks jäid.

                                             *  *   * 

Kõige olulisem mälestus on suures kontoriraamatus korralikult ülesse kirjutatud võistluste või hooaja edetabelid. Sealt leiab palju põnevaid andmeid. Järgnevalt on siin tutvumiseks need andmed.

Sportlike jõukatsumiste tulemused sai kirjutatud usinasti vanasse  nn eestiaegsesse raamatupidamise raamatusse ja sealt on ka siin ära toodud edetabelid.

Kõrgushüpe ja Teivashüpe.

Kaugushüpe , kuul 5 kg , kolmikhüpe!

Taolised sportimised olid ka Miidurannas kus olid peamine korvpalli mäng ja tõstesport.

 

                                   RAHVUSLIKUD MEELEOLUD !

 Lisaks sportimisele käärisid 1958.a.  ka venevastased meeleolud ja loodeti ameeriklaste võitu Vene üle .Sel ajal lendasid esimesed Sputnikud (1957) ja USA laskis omad luurerelvad kosmosesse.

 Iseloomulik on sporditabelite juures olev KOMMUNISMI vastane esildis , mille eest oleks KGB küll koosa andnud . See sai kokku pandud T.Uba jutustuste  ja Ameerika Hääle kuulamise mõjul . Sisult täiesti võimuvastane poliitiline tekst, millest oleks tulnud kaela suur pahandus . Vt. teksti koopiat! Sellega olid Merivälja poisid varasemad Lagle Parekist jt   omatehtud nn eestlaste apelli koostajad !!!

                                                               *  *   *

Ühised võistlused hääbusid kui päevakorras oli koolide lõpetamine ja sellest lähtuvad uued elumured . Merivälja poiste ühine sportimine  andis tugeva aluse sõpruseks kogu eluks.

 Kokku kirjutatud 2021  a.  veebruaris  

Pildid enamus Tõnu Kudeviita võetud. Vana võistluste kontoriraamat on säilinud.

 Mart Ojasalu

Käesolev leht on sisustamisel. Selts vabandab võimalike ebatäpsuste eest antud lehe sisustamisel.

Selts püüab edaspidi täiendavalt andmeid koguda, täpsustada ja avaldada.

Kui Sul on teada tuntud inimestest, kes on elanud Meriväljal, saad Merivälja Seltsi selle teadmisega toetada, et saaksime Merivälja kohta koos rohkem teada ja kodulehe veel paremaks muuta.  Suur tänu!