Merivälja muul

Kas teadsid, et Merivälja muulile kavandatakse jahisadamat ja kolmekordset sadamahoonet?

Kas soovid planeeringu kohta öelda oma arvamuse või teha ettepaneku?

Kirjuta merivaljaselts@gmail.com ja või uuri infot siia lisatud materjalidest. Kutsume liituma ka seltsi teemakohase infolistiga. Selleks kirjuta meile oma e-posti aadress ning kirjelda lühidalt, miks oled antud teemast rohkem huvitatud.

TALLINNA LINNAVARAAMETI KIRI ARENDAJALE 29.06.2017

LINNAPLANEERIMISE AMETI VASTUS SELTSIDE SELGITUSTAOTLUSELE 28.03.2018

MERIVÄLJA AEDLINNA SELTSI, MTÜ MÄHE SELTSI JA ELANIKE SEISUKOHAD MUULI JA SELLE LÄHIÜMBRUSE PLANEERINGULAHENDUSELE

PRESEN TATSIOON

Ülevaade

Kuigi Merivälja Aedlinna Selts koos Mähe Seltsiga esitas juba juunis 2018 taotluse detailplaneeringu lõpetamiseks koos keskkonnaalaste seisukohtadega (vt allpool), ei saanud seltsid taotlusele TLPA seisukohta. Arendaja tegi ettepaneku viia planeeringusse sisse muudatused, milleks soovis ajapikendust oktoobrini 2018.

ARENDAJA KIRI TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMETILE 04.06.2018

TLPA nõustus arendajale ajapikendust andma, kuid taotletud tähtajaks lubatud muudatusi arendaja detailplaneeringusse sisse ei viinud. TLPA ei võtnud ka seejärel seisukohta edasise menetluse osas.

Selts pöördus Tallinna tollase linnapea Taavi Aasa poole taotlusega toetuse saamiseks Merivälja muuli piirkonda kavandatava ärihoone ja sadama planeeringumenetluse lõpetamiseks.

SELTSI 22.11.2018 PÖÖRDUMINE Tallinna linnapea T. Aasa poole

17.05.2019 tegid seltsid teistkordse taotluse menetluse lõpetamiseks ning esitasid koos taotlusega ka ekspertide seisukohad (vt allpool).

11.10.2019 saatis TLPA seltsidele vastuseks, et amet ei pea põhjendatuks planeeringumenetluse lõpetamist enne, kui huvitatud isikule on antud võimalus planeeringumaterjalide korrigeerimiseks.

Arendajale anti võimalus viia detailplaneering hiljemalt 13.01.2020 kooskõlla planeeringu algatamise lähtetingimuste ning koostöö käigus Pirita Linnaosa Valitsuse poolt tehtud ettepanekutega. Seejärel pidid kujundavama Pirita Linnaosavalitsus ja linna ametid seisukoha detailplaneeringu menetluse jätkamise osas. TLPA selgitas, et on valmis seltside seisukohti planeeringule käsitlema alles pärast seda.

TLPA 11.10.2019 KIRI SELTSIDELE

Arendaja poolt 10.12.2019 TLPA-le esitatud planeeringulahendus ei kõrvaldanud aga planeeringu vastuolusid ega esitatud nõudeid. Kuivõrd arendaja ei olnud enda poolt välja pakutud tähtajal (oktoober 2018) ega ka TLPA poolt antud täiendava tähtajal (13.01.2020) esitanud materjale, mis kinnitaksid, et planeeringut on võimalik kooskõlas algatamise korralduse, Pirita Linnaosa Üldplaneeringu (PÜP) ning Pirita LOV poolt tehtud ettepanekutega ellu viia, märkisid seltsid oma 21.01.2020 lõpetamise taotluses TLPA-le (vt allpool), et kõik seltside varasemad taotlused menetluse lõpetamiseks on jätkuvalt asjakohased ning seltsid jäävad kõigi 20.06.2018 ja 17.05.2019 esitatud seisukohtade ja planeeringumenetluse lõpetamise taotluste juurde. Lisaks pöördus selts Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ja Tallinna Linnavolikogu esimehe Tiit Terik poole taotlusega toetuse saamiseks Merivälja muuli piirkonda kavandatava ärihoone ja sadama planeeringumenetluse lõpetamiseks.

SELTSIDE 21.01.2020 TAOTLUS PLANEERINGUMENETLUSE LÕPETAMISEKS

SELTSIDE 19.02.2020 PÖÖRDUMINE M. Kõlvarti ja T. Terik poole

21.02.2020 teatas TLPA seltsidele, et on andnud arendajale veelkord tähtaja planeeringumaterjalide korrigeerimiseks ja täiendamiseks tähtajaga 28.02.2020. TLPA kinnitas, et teeb otsuse menetluse jätkamise või lõpetamise osas pärast eelnimetatud tähtaja saabumist ja esitatavate dokumentidega tutvumist. TLPA kinnitas, et annab ameti seisukohast teada esimesel võimalusel. Ka Tallinna aselinnapea planeeringute valdkonnas A. Novikov kinnitas, et TLPA teeb otsuse detailplaneeringu menetluse jätkamise või lõpetamise osas pärast esitatavate dokumentidega tutvumist ning annab seisukohast seltsile teada esimesel võimalusel.

TLPA 21.02.2020 KIRI

NOVIKOVI 18.03.2020 KIRI

Ka arendajale korduvalt antud täiendaval tähtajal ei kõrvaldanud arendaja planeeringu vastuolu algatamiskorralduse, PÜP ja Pirita LOV-i ning TLPA poolt esitatud nõuetega. Seltsid esitasid 17.03.2020 TLPA-le korduva taotluse planeeringumenetluse lõpetamiseks ja 24.03.2020 täiendavad keskkonnaalased seisukohad, lisaks seisukohad KSH aruande eelnõu osas.

SELTSIDE 17.03.2020 KORDUV TAOTLUS PLANEERINGUMENETLUSE LÕPETAMISEKS

SELTSIDE 24.03.2020 KESKKONNAALASED SEISUKOHAD JA SEISUKOHAD KSH ARUANDE OSAS

Selts soovib jätkuvalt menetluse lõpetamist. Leiame, et planeeringulahendusel on kumulatiivselt oluline keskkonnamõju, arvestades ulatuslikke mõjusid Pirita supelrannaalale, Vanalinna muinsuskaitsealale ja Merivälja miljööalale. Keskkonnahoidu mittejärgiva planeeringu lõpetamine on põhjendatud ka tulenevalt nn ettevaatusprintsiibist.

Planeeringulahendus on vastuolus mitmetest õigusaktidest tulenevate piirangute otstarbega, lisaks Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Eriti tuleb esile tuua, et Pirita üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamise aruandes on välja toodud, et Pirita supelranna piirkonna jaoks on vaja koostada detailplaneering, mis annaks tervikliku lahenduse piirkonna arendamiseks. Planeeringualaga tuleks liita ka Ranna tee ja mere vaheline ala koos Merivälja muuliga kuni linna piirini. Koos eelnevaga on soovitatud kaaluda Merivälja muuli lülitamist kaitsealuste objektide hulka ning tehtud ettepanek tellida vastav ekspertuuring.

MERIVÄLJA AEDLINNA SELTSI, MTÜ MÄHE SELTSI JA ELANIKE TAOTLUSED RANNA TEE 1 PLANEERINGULAHENDUSE ESKIISILE 07.05.2018

Kohalike elanike enamus ning kohalikud asumiseltsid on praegusel kujul planeeringulahenduse vastu. Kaasamiskoosolek väljendas elanike üksmeelset vastuseisu sadama ehitamisele ning keeluvööndite eesmärkide alatähtsustamisele. Kohalikud elanikud on miljööväärtuslike vaadete, loodusliku keskkonna säilitamise ning üldplaneeringus kehtestatud põhimõtete järgimise poolt.

KAASAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL 10.04.2018

Arvestades seltside ettepanekuid ja kaasamiskoosolekul elanike poolt väljendatut jättis Pirita linnaosavanem A. Tubli 25.05.2018 planeeringule kooskõlastuse andmata.

04.07.2019 tegi ka Pirita praegune linnaosavanem Tõnis Liinat TLPA-le ettepaneku teha Ranna tee 1 kinnistu omanikule Planeerimisseaduse § 129 (1) p 3 kohane ettepanek esitada taotlus detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks.

TÕNIS LIINAT ETTEPANEK 04.07.2019

08.04.2020 esitas Pirita Linnaosavanem T. Liinat TLPA-le seisukoha toetades Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise kehtetuks tunnistamist.

TÕNIS LIINAT SEISUKOHT 08.04.2020

Protokollid

LINNAOSAKOGU PROTOKOLL 12.02.2018

LINNAOSAKOGU PROTOKOLL 26.02.2018

LINNAOSAKOGU PROTOKOLL 26.03.2018

PLANEERIMISKOMISJONI PROTOKOLL 07.05.2018

LINNAOSAKOGU PROTOKOLL 07.05.2018

ALINA T UBLI ARVAMUS 07.05.2018

TLPA 11.07.2018 PROTOKOLL

TLPA 15.11.2018 PROTOKOLL

SELTSIDE MÄRKUSED PROTOKOLLIDELE 06.12.2018

R. Solman ja M. Luik arupärimine
A. Novikov vastus 07.03.2019

Seltsi seisukohad

Me ei saa olla nõus planeerimisega, kus Merivälja miljööväärtusliku hoonestusalaga piirnevat rannikuala ning UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud vanalinna ainulaadset siluetti hakkab varjutama sadam koos akvatooriumi ja suure hoonega ning kus looduslik rannajoon saab valatud betooni kui eilse päeva lahendus. Sadamat ja sadamahoonet kavandatakse vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorisse ja kaitsevööndisse ning see mõjutab oluliselt vanalinna silueti vaadeldavust. Sadam on oma olemuselt tehnoobjekt ning sadam koos hotelliga (restoraniga) on muuhulgas ka treilerid, kraanad, puhastusseadmed, jäätmehoid, ujuvprügi, fekaalijäätmed, kaupade laadimine, liikluskoormuse tõus, parklad, kinnised tsoonid, privaatsuse vähenemine, kütuse tankimine jms. On üldteada, et sadamates vee reostuse tase inimtegevuse tulemusena tõuseb. Juba enne planeerimise elluviimist on ületatud lähielanike jaoks kriitilise müra tase, kuid lisandub purjelaevade taglase (köied, vandid jne) poolt tekitatud müra, lisaks veesõidukite müra ning juba praegugi autodest, hiljem ka sadamaalalt kostev muusika jms.

Veelgi olulisem on aga taastumatu keskkonnamõju, eriti mõjud Pirita rannale. Planeeringulahenduse teostamine kujutab endast märkimisväärselt suurt ohtu Pirita rannale. Seda saab väita toetudes parimate asjatundjate uuringutele. Kavandatud tegevusega ei ole võimalik planeeringuala veeala parema keskkonnaseisundi saavutamine ning kavandatav tegevus toob suure tõenäosusega kaasa negatiivse mõju makrovetikate vohamise laienemisega Pirita supelranna suunas. Kogu lugupidamises praeguse muuli suhtes tuleb märkida, et juba praegusel kivikail ja Miiduranna sadamal on negatiivne mõju Merivälja ranna “tervisele”. Loomulik vee liikumine on takistatud. Häiritud on liiva lisandumine Pirita rannale, mistõttu on liivariba ranna Merivälja-poolses osas pea olematu – lained loksuvad juba praegu vastu rannamände! Tekkinud on seisva vee ja haisuga lahesopp. Sadamaga kaasnevad süvendamised hakkavad lisaks mõjutama vee läbipaistvust, ökosüsteem hävib, luiged, muud merelinnud ja kalad kaovad. Muudetud rannajoon ja rajatised, mis ei lase veel looduslikult ringelda, soodustavad kõiki keskkonnaprobleeme.

Leiame, et Pirita ranna keskkonnataluvuse piir on ületatud ning juba täna toimub liivaranna häving. Planeeringu realiseerimine kaotaks tulevikus võimaluse Pirita ranna kaitsevalli ehitamiseks ja kindluse sinilipu staatuse saamiseks. Ükski seni esitatud materjal ei kinnita, et välistatud oleks Pirita ranna ja Merivälja tee äärne ranniku kahjustumine. Sealjuures on Tallinna Keskkonnaamet varasemalt andnud Merivälja muuli mahtude suurendamisele negatiivse hinnangu ning hilisemalt ei ole esitanud ühtegi tõendit ega usutavalt põhistatud väidet Pirita ranna keskkonnaseisundi positiivses suunas toimunud muutuste kohta.

Lisaks leiame, et KSH koostamisel on tehtud mitmeid vigu, sh puudub alternatiivide valik. Kooskõlastamisele on saadetud üksnes arendaja erahuvi realiseerimise lahendus, kuid nullalternatiivi ei ole senini hinnatud. Seltside poolt välja toodud keskkonnaalaseid küsimusi kahjuks eksperdile ei edastatud. Rannikuprotsesside modelleerimine uuringus on pealiskaudne, puudub hinnang süvendustööde mõjule, vetikareostusele ja vanalinna vaadetele. Kavandatakse süvendustöid ca 51 000m³ ulatuses, sh. ca 19 500 m³ setteid. Süvendustööde ala jääb ca 500 m kaugusele Pirita supelrannast. Süvendatud ala lõikab ära igasuguse põhja-lõunasuunalise hoovusega kaasneva põhjaliiva liikumise ranniku suunas. Arvestades planeeringuga kaasnevate süvendustööde mahtu ja nende korduvat ning kumulatiivset mõju, võivad süvendustööd ja sadama rajamine kaasa tuua ka Pirita supelranna keskosa seisundi olulise halvenemise. Lisaks süvendustööde negatiivsele mõjule kaasneb planeeringuga teisi olulisi keskkonnaohtusid (vt. eksperthinnangud dr H. Tõnisson, dr K. Künnis-Beres, dr H. Orav-Kotta). Kokkuvõttes leiame, et KSH usaldusväärsuses on põhjust kahelda, kuivõrd see on tellitud erahuvi poolt ning sellega teostatavate uuringute maht on ebapiisav. Esitatud uuringud ja muinsuskaitse eritingimused on üldistavad ja ebaühtlase detailsuse astmega.

Märgime, et näeme lisaks keskkonnaohule küsimust ka selles, et ilma linna maad ja avalikku mereala planeeringusse hõlmamata (üle 80% planeeringualast) poleks sellist sadamat võimalik ehitada. Meie hinnangul on tegu avaliku mereala ja linna maa kaudu eraomaniku kinnisasja väärtuse olulise tõstmisega. Avaliku huvita detailplaneering, kus KOV tegevuse abil saab eraomanik endale suures ulatuses avalikku veekogu (80% planeeringualast), ei ole õiguspärane ega kooskõlas hea halduse ega planeerimise põhimõtetega. Avaliku ranna- ja veeala arvelt arendaja huvidest lähtuv sadam ei tõsta piirkonna väärtust, vaid hävitab Merivälja miljööväärtusest olulise osa ning toob rohkelt probleeme ja teadmatust, kuidas sadam mõjutab veelgi seni Sinilipuga pärjatud Pirita rannaala.

Käesoleva planeeringuga hõlmatud mereala hõlmab hoopis teistlaadset olulist avalikku huvi – sellelt avanevad vaated Vanalinnale on kaitstud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruSe alusel muinsuskaitseala vaadeldavuse kaitsevööndiga. Käesolev planeerimine toimub vastuolus Muinsuskaitseseadusega (vt Muinsuskaitsenõukogu esimehe prof. R. Alatalu hinnang).

Kokkuvõtvalt märgime, et kui arendaja soovib muuliala „arendada“ (suuremahulist hoonet ehitada), peab ta saama piisava eramaa puudumise tõttu igal juhul ehituskeeluvööndit vähendada. Sisuliselt ainuke võimalus on seda teha läbi sadama planeeringu. Sadam on siinkohal ilmselt ainult vahend suure ja seni selgusetu otstarbega hoone ehituskeeluvööndisse ehitamiseks. Keegi ei tea, kas see sadam sinna üldse kunagi tuleb, kuidas seda opereeritakse või ka välistatud pole võimalus, et pooleliolevad betoonrajatised jäävadki merd kaunistama. Tänased arendajad on mitmeid kordi ise kinnitanud, et see projekt on mõeldud üksnes detailplaneeritava ala väärtustamiseks ja edasimüügiks ning arendajal endal puudub arenduse elluviimise huvi. Paraku me ei tea, kellele edasimüügiks – nagu näiteks võrdluseks juhtus TOP piirkonnaga. Ja miks üldse teha vaadete kaitsevööndiga kaitstud merealale ja navigatsiooni tähenduses ebasoodsale asukohale sadamat, kui on selge, et varem või hiljem tekib Miiduranna sadam kõikide oma võimalustega ning läheduses on lisaks Pirita jahisadam…? Kas meil peaks olema iga mõnesaja meetri tagant sadam, kelle omanikku me ei tea? Õiguskindlust varjutab lisaks majanduslangus, mistõttu peaks olema eriti tähelepanelik selliste ulmeprojektide suhtes linnaosa kaunimatel merealadel.

Elanike vastuseis sellele arendusele ei ole pime. Ranna tee äärne osa Merivälja rannast on linnatsoonis ainulaadne – kivikülvi ja rändrahnuga ülalt hästi vaadeldav meri otse astangu all, kaunite luikede ja teiste merelindude ilu, kõrgete lainete vaatemäng, päikeseloojangud ja avar vaade üle lahe vanalinnale, mis on tugevas kontrastis otse jalge ees avaneva võimsa looduspildiga. Kuigi on probleem selle ala korrastatusega ning muuli omanikul on kohustus tagada alal heakord ja ohutus, ei ole selle lahendamiseks vaja kordades suuremat probleemi. Väljapakutav ei ole lahendus muuliala „kordategemiseks“. Arvame jätkuvalt, et arenduse peamine eesmärk on kaldale hoone püstitamine ning sadam on eeskätt ettekääne kaldale ehitatava hoone õigustamiseks ja selle väärtuse tõstmiseks. Suure hoone rajamise lubamine keeluvööndisse tähendab edaspidi rohelist tuld uutele hoonetele rannaalal. Jääb ka jätkuvalt arusaamatuks, miks on vaja lisaks tekkivatele või süvenevatele keskkonnaprobleemidele kavandada linna maa võõrandamist ja muinsuskaitse vööndiga kaitstud mereala niivõrd suures ulatuses kasutusse andmist arendaja erahuvi elluviimiseks. Leiame, et planeeringu kehtestamine looks ohtliku pretsedendi, kus avaliku huvita ja kõrge keskkonnaohuga projekt väärtustataks avaliku ala abil.

Seltsid on seisukohal, et kogu Ranna tee äärde jääv rannikuala vajab terviklahendust, arvestades ala looduskaitselist (rohekoridor), puhkeotstarbelist ja muinsuskaitselist vaateväärtust. See ala tuleks kuni Noa restorani ühendada supelranna alaga, nt promenaadi või muud liiki loodusliku läbipääsutee kaudu, mis võimaldaks jalutamist kuni Noa restoranini Viimsi valla piiril. Pirita tõesti ei vaja järjekordset juhtumit, kus erakondlike ja erahuvide põimumise tõttu saame nn järjekordse rannahoone või TOP-i juhtumi. Muulile sobib suurepäraselt akvatooriumita suvise sildumiskoha ja jalutusplatvormi rajamine koos paviljonilaadse hoonega.

Ka praegusel paviljonil koos treppide ja muuliga on arhitektuuriline- ja kohaväärtus , mis väärib säilitamist. 2020 suvel valmis Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas lõputöö (töö autor Ursula Sõber) „Merivälja sadamakai reisijate laeva- ja bussiootepaviljon maastikuarhitektuurse ansambli osana“, milles esitatakse hoone arhitektuuri väärtustamise põhjendused ja kaitse alla võtmise ja restaureerimise ettepanekud. Autor annab ka ülevaate Pirita linnaosa ja Merivälja sadamakai paviljoni ajaloost. Töö autor on pöördunud Muinsuskaitseameti poole Merivälja sadamakai reisijate laeva- ja bussiootepaviljoni maastikuarhitektuurse ansambli osana kaitse alla võtmise ettepanekutega, põhjendusega, et Merivälja muul kui väärtuslik kohaidentiteeti kandev ainulaadse looduskeskkonnaga maastikuarhitektuuriline ansambel ning stiilipuhta arhitektuuriga paviljon selle osana vastavad muinsuskaitse kriteeriumitele. Merivälja Aedlinna Selts ja Mähe Selts on avaldanud ettepanekule toetust. Nõustume täielikult töö autori järeldustega, et Merivälja muuli ja ootepaviljoni puhul on tegu unikaalse 1960ndate miljöö- ja kultuurväärtusliku arhitektuuriansambliga, mille säilimine rikastab kohalikku arhitektuurimaastikku Töö autor on märkinud, et tänapäevaste restaureerimisvõtete kasutamisel on võimalik hoone säilitada algsel kujul. Valminud tööga saab tutvuda Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse digiteegis, otselink
https://digiteek.artun.ee/…/lop…/taiendkoolitus/event_id-309

SELTSI KESKKONNAALASED SEISUKOHAD TALLINNA KESKKONNAAMETILE 19.07.2018

TALLINNA KESKKONNAAMETI VASTUSKIRI 07.09.2018

KIRI TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMETILE JA TALLINNA KESKKONNAAMETILE 20. 11.2018

SELTSI TAOTLUSED SEONDUVALT EKSPERTIISIGA 21.01.2019

SELTSIDE 24.03.2020 KESKKONNAALASED SEISUKOHAD JA SEISUKOHAD KSH ARUANDE OSAS

Ekspertarvamused

Pirita jahisadama esindaja Kalev Vapper arvamus
Dr. Hannes Tõnissoni, Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse vanemteaduri ekspertarvamus (I)
Dr. Hannes Tõnissoni, Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse vanemteaduri ekspertarvamus (II)
Insener ja jahtkapteni Toomas Sepperi arvamus
Juhan Telgmaa, Sinilipu programmi koordinaator Eestis, Eesti Looduskaitse Selts, pöördumine
PhD Riin Alatalu, Eesti Muinsuskaitse Nõukogu esimees, eksperthinnang Seltside analüüs ja kommentaarid
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia vanemteaduri Helen Orav-Kotta arvamus
Dr Kai Künnis-Beres, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut, ekspertarvamus
Sulev Roosma, Tallinna Linnahalli sadama asutaja ja peainsener 1988-1994, töörühma juht Tallinna vanalinna viimisel UNESCO Maailmapärandi nimekirja (sh Vanalinna päevade idee algataja), Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni president, arvamus

Selts on kokkuvõtvalt esitasnud oma esindaja Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaadi Allar Jõks vahendusel Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Tallinna linnavõimu esindajatele 20.06.2018 esmataotluse ja järgnenud planeeringumenetluses kolm korduvtaotlust planeerimismenetluse lõpetamiseks. 17.05.2019 esitatud taotluses sisaldus ka taotlus Merivälja muuli piirkonna kohalikul tasandil puhkealana looduskaitse alla võtmise menetluse algatamiseks. Juba Pirita üldplaneeringu menetlemisel tegi Merivälja Aedlinna Selts ettepaneku, et rannapiirkonna planeeringuga tuleks liita ka Ranna tee ja mere vaheline ala koos Merivälja muuliga kuni linna piirini (PÜP KSH p 5.3.2 ). Koos eelnevaga on soovitav hinnata ka Merivälja muuli paviljoni lülitamist kaitsealuste objektide hulka.

Lisaks on selts teinud 20.07.2018 ja 24.03.2020 taotlused Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile planeerimismenetluse lõpetamise ettepaneku tegemiseks kaasuvate keskkonnamõjude tõttu. Toimunud on ka mitmed kohtumised Tallinna Linnaplaneerimisameti esindajate, Tallinna linnavõimu, sh Pirita Linnaosa esindajatega, Tallinna Keskkonnaameti ja seltsi esindajate vahel.

MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS 20.06.2018

MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS 17.05.2019

MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS 21.01.2020

MENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS 17.03.2020

22.02.2021 edastati seltsile Muinsuskaitseameti seisukoht muuli paviljonile projekteerimistingimuste väljastamise kohta (kiri nr 1.1-7/2720-1).

03.03.2021 Muinsuskaitseameti seisukoht Tallinnas, Pirita linnaosas, Ranna tee 1 kinnistul asuva ootepaviljoni ja muuli mälestiseks tunnistamise kohta.

20.05.2021 e-kirjaga pöördumine TKKA juhi A. Valdmanni poole Kõivu tee II etapi rekonstrueerimise küsimuses – palve kaasamiseks ja ettepanekud

25.05.2021 Merivälja muuli ja paviljoni kandmine kultuurimälestiste registrisse

15.09.2021 Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 956 Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise kehtetuks tunnistamises ja menetluse lõpetamiseks. Korraldus vaidlustati Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 28.10.2021 saadeti seltsile teade, et Tallinna Halduskohtusse esitati seni üks kaebus Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2021 korralduse nr 956 (Ranna tee 1 kinnistu ja selle lähiala detailplaneering) tühistamise nõudes.

23.09.2021 Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamine teade.

Põhimotiivid Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 2021 korralduse nr 956 kehtetuks tunnistamine. Vaata siit

Pirita planeerimiskomisjoni 14.06.2023 protokoll. Vaata siit

Toetuse kogumine

Merivälja Aedlinna Selts pöördub oma liikmete ja elanike poole palvega toetada seltsi rahaliselt õigusabiteenuse ja ekspertarvamuste eest tasumiseks. Elanikud on juba annetanud seltsile õigusabiteenuse kasutamiseks märkimisväärseid summasid. Mõistagi on selts kõigile senistele toetajatele äärmiselt tänulik! Siiski vajame täiendavat rahalist toetust, et tagada õigusabi teenuse jätkumine. Seetõttu palub Merivälja Aedlinna Selts jätkuvalt elanikelt rahalist toetust, mida vajame õigusabi eest tasumiseks muuliala planeeringumenetluses. Raha saab üle kanda Merivälja Aedlinna Seltsi arveldusarvele EE102200221066831610, makse selgitusega „õigusabi“

Aitäh ka kõigile nimelistele ja anonüümsetele toetajatele, kes osalesid detsembris 2019 annetamistalgutel Merivälja rannikuala ja Pirita ranna kaitseks Hooandja platvormil https://www.hooandja.ee/projekt/merivalja-aedlinna-selts#tab-1-tab. Toetajate nimekiri on leitav aadressilt: https://www.hooandja.ee/projekt/merivalja-aedlinna-selts#tab-3-tab

Kõiki laekunud toetusi kasutatakse üksnes sihtotstarbeliselt juriidilise abi tagamiseks sadama ja ebamõistlike mahtudega hoone ehitamise vältimiseks.

Äratuntavalt on elanike enamus sellisel kujul planeeringulahenduse vastu, mh kaasamiskoosolekul läbi viidud hääletus väljendas elanike üksmeelset vastuseisu sadama ehitamisele. Selline tugev kohalike elanike vastuseis annab meile uskumust, et seisame õige asja eest.

Vastame meelsasti kõikidele täiendavatele küsimustele. Lisainfo: merivaljaselts@gmail.com